01:39 24. Oktoober 2017
Tallinn-2°C
Kuula otse
Rossotrudnitšestvo juhataja Ljubov Glebova.

Venemaa kutsub oma kõrgkoolidesse tasuta õppima 15 tuhat välismaalast

© Sputnik / Руслан Кривобок
Haridus
lühendatud link
20523

Välisriikide kodanike vastuvõtt tasuta õppimiseks Venemaa ülikoolides toimub igal aastal ja on pikaajaline projekt.

Rossotrudnitšestvo on välja kuulutanud välisriikide kodanike avatud vastuvõtu tasuta õppimiseks Venemaa ülikoolides. Sellega seoses rääkis ametkonna juhataja Ljubov Glebova agentuurile RIA Novosti üksikasjalikult, kes, milleks ja mille pärast sõidab Venemaale kõrghariduse diplomit saama.

— Ljubov Nikolajevna, kui palju välismaalasi tuleb igal aastal Venemaale tasuta kõrgharidust saama?

— Viimase kolme aasta jooksul on Venemaa igal aastal pakkunud 15 000 välisriikide kodanikule võimalust õppida täiesti tasuta meie kõrgkoolides. Sellesse protsessi on kaasatud enam kui 400 Venemaa ülikooli.

2016. aastal oleme esimest korda teinud vastuvõtu täiesti avatuks. Olles analüüsinud teiste riikide kolleegide praktikat, käivitasime sel aastal elektroonilises vormis taotluste esitamise avatud protseduuri. Vastuvõtu korras pole põhimõtteliselt midagi muutunud, see on saanud lihtsamaks ja läbipaistvamaks (üldine väli andmete sisestamiseks, kiire otsustusprotseduur). Portaal võimaldab loobuda suurest hulgast vahendajatest, kes varem selle protsessi ümber "tiirlesid".

198 riigi kodanikud võivad saata taotluse õppima asumiseks Venemaa ülikoolides kõige erinevamatel erialadel (alates meditsiinist kuni tehniliste erialadeni, sealhulgas ka tuumafüüsika). Eraldi õppesuunad on ette nähtud vene filoloogidele, lingvistidele ja filoloogidele. Kõik, mis on seotud vene keelega, on välismaal praegu äärmiselt nõutud.

— Mida peab välisriigi kodanik tegema, et kandideerida Venemaa riiklikule kvoodijärgsele õppekohale?

— Registreeruma portaalis www.russia.study. Protseduur võtab aega umbes 20 minutit, tuleb teha 2 lihtsat sammu: välisriigi kodanik tõendab oma identiteedi ja seejärel saab endale e-posti aadressi. Peaaegu kohe tuleb kinnitus e-posti aadressile. E-posti aadressi on vajalik selleks, et pidada kiiret ja usaldusväärset sidet potentsiaalse sisseastujaga, kas inimene aga hakkab sellele saadetud sõnumitele ka operatiivselt vastama, sõltub juba tema õppimishuvi tõsidusest.

Pärast kontrolli avaneb kandidaadile juurdepääs ankeedile, kuhu ta kannab oma isikuandmed, teabe hariduse ja isiklike saavutuste kohta, täpsustab soovitud õppesuunda ning kirjutab teatud motivatsioonikirja. Ankeet lülitatakse antud riigist esitatud ankeetide nimekirja. Seejärel teostab asukohariigi operaator (igas riigis on oma operaator) kõikide kandidaatide eelkontrolli.

— Kas ei või juhtuda, et mõned mitte eriti andekad välismaa kodanikud võtavad ära perspektiivsete Venemaa abiturientide kohad? Kas on ette nähtud mingi konkursipõhine valik?

— Enamikus maailma riikides on Rossotrudnitšestvo esindused — Venemaa teaduse- ja kultuurikeskused, kelle esindajad teevad teatud näitajate (lõputunnistuse hinded, olümpiaadidel osalemine ja muud saavutused) alusel kandidaatide ankeetidele põhjal esialgse hinnangu. Edukamad ja andekamad noored kutsutakse vestlusele või tehakse nendega kaugintervjuu. Näiteks Süüria puhul ongi praegu võimalik vaid kaugintervjuu. Süüria üliõpilasi ootame me aga kindlasti ja meil on hea meel neid Venemaa ülikoolides õppimas näha.

Lõpliku valiku teeb komisjon, kuhu kuuluvad Venemaa teadus- ja kultuurikeskuste, saatkondade, kohalike haridusministeeriumide ja avaliku sektori organisatsioonide esindajad. Peame praegu läbirääkimisi ülikoolidega, et ka nende töötajad samuti komisjonidesse kuuluksid.

Käesolev on pilootprojekti aasta ning valikuprotseduur kujutab endast kas intervjuud või testi. Kuid juba järgmisel aastal kavatseme üle minna olümpiaadide ja testide süsteemi põhisele hindamisvormile. Igale riigile töötatakse välja eraldi reiting. Veel üheks valikuelemendiks saavad olümpiaadid, mida Venemaa ülikoolid korraldavad välisriikides. Praegu töötab Rossotrudnitšestvo selle kallal, et muuta need adekvaatseteks ja võrreldavateks.

Venemaa Eesti saatkonna  pressiatašee Deniss Mosjukov.
© Фото: Юлия Калинина

— Mida teha kandidaadil, kes valikut ei läbinud?

— Isegi kui välisriigi kodanikule ei pakutud õppimisvõimalust 15 tuhande kvoodikoha hulgas, pakutakse talle võimalust õppida Venemaa ülikoolides lepingu alusel. Arvestades asjaolu, et õppemaks paljudes meie kõrgkoolides on suhteliselt madal (enamikes ülikoolides moodustab see 1000-1500 eurot aastas), oleks paljudele ka see formaat vastuvõetav.

— Millises etapis lülituvad valikuprotsessi ülikoolid ise? Kuidas pääseb valiku läbinud kandidaat konkreetsesse soovitud kõrgkooli sisse?

— Pärast seda, kui välisriigi kodanik on läbinud valiku kvoodi alusel õppimiseks, valib ta ise endale 6 ülikooli, kus ta õppida tahaks ja järjestab need. Seejärel käivitub omapärane mehhanism: iga ülikool avab oma "e-kabineti" ja valib endale sobivad kandidaadid. Kui kandidaat ei osutunud valituks esimese eelistusega kõrgkooli, edastatakse tema andmed järgmisele… seega võib abiturient jõuda kuuenda ülikoolini. Juhul kui ükski kuuest kõrgkoolist teda endale ei valinud, pakub VF haridus- ja teadusministeerium kandidaadile alternatiivse variandina õppimisvõimalust mingis teises ülikoolis. Uskuge, selles ahelas ei unustata kedagi.

— Kas Venemaad peetakse Teie arvates jätkuvalt üheks kõrgema kõrgkoolihariduse tasemega riigiks maailmas? Mis motiividel sõidavad inimesed Venemaale kõrgharidust omandama?

— Esiteks, Venemaa annab kvaliteetset haridust inseneri-, loodusteaduse-, matemaatika suundades, filoloogia ja vene filoloogia erialadel. Omaette motiveeriv on meditsiiniline haridus, mis välismaal on väga populaarne. Sarnane on olukord kultuurivaldkondadega: vene muusika, teater, kino pakuvad välismaalastele jätkuvalt suurt huvi. Vaatamata sellele, et Venemaa haridusel on tulnud üle elada raskeid aegu, on see endiselt hinnatud kogu maailmas, sest see on fundamentaalne, põhjalik ja interdistsiplinaarne.

Teiseks, õppimine ja elu üldse on Venemaal odavam, kui näiteks Euroopas.

Kolmandaks, Venemaa on paljudele riikidele eeskujuks ja juhtriigiks. Paljud inimesed, kes on praegu erinevates riikides juhtivatel ametikohtadel, on ise kunagi Venemaal õppinud. Nüüd, kus nende lapsed on jõudnud abituuriumiikka, vaatavad nad suure huviga Venemaa hariduse poole, saades suurepäraselt aru, et õppimine Venemaal annab laia silmaringi, kasulikke kontakte ja seab õiged sihid. See ei kehti mitte ainult SRÜ, vaid ka Aasia ja Aafrika arengumaade, üksikute Euroopa, samuti Ladina-Ameerika riikide kohta.

— Millist kasu toob see projekt Teie arvates Venemaale?

— Eelkõige võimaldab see Venemaal ja tema ülikoolidel oma tulevikku kindlustada, teha õigeid investeeringuid. Andekad välismaa üliõpilased, kes on saanud hariduse Venemaal, jäävad kodumaale naastes Vene Föderatsioonile lojaalseks. Kui lähevad teadusesse, hakkavad nad suhteid looma Venemaa haridus- ja teadusorganisatsioonidega. Kõige motiveeritumad ja hinnatumad tudengid jäävad Venemaale, jätkates siin õppimist ja töötamist. Tegelikult, me meelitame Venemaale personali, keda meie majandusele ja haridussüsteemile on väga vaja.

Lisaks sellele, kehtivad tasuta õppekvoodid Vene ülikoolides mitte ainult bakalaureuse-, vaid ka magistri-ja doktoriõppele, ning see on üliõpilaste vahetuse elemendina juba otsene akadeemilise mobiilsuse näitaja. Kõrgkoolid loovad kontakte rahvusvahelisel tasandil. Kui me räägime välismaa üliõpilastest, kes asuvad õppima mitte kvoodi, vaid lepingu alusel, on see käegakatsutav tulu ülikoolidele.

— Venemaal õppimiseks on vajalik vene keele oskus ning see ei ole kaugeltki kõige lihtsam keel maailmas. Kas välismaa tudengitele korraldatakse keeletugi?

— Vene Föderatsiooni mitmete ülikoolide juures tegutsevad ettevalmistusteaduskonnad. Osa välisriikide kodanikke, kes vene keelt üldse ei oska (ja selliseid tuleb igal aastal umbes 4000 inimest), tegelevad just seal terve aasta jooksul keeleõppega. Iga õppuri kohta kulub seal kuni 100 000 rubla aastas. Riik kaotab raha, inimesed aega.
Seetõttu on Rossotrudnitšestvol koostöös Venemaa ülikoolidega plaanis tulevikus luua "väljasõidu" ettevalmistusteaduskondi erinevates maailma riikides ja avada seal vene keele õppe- ja testimiskeskusi.

— Kui palju on soovijaid saada Venemaalt ettepanekut tasuta õppimaasumiseks meie kõrgkoolides?

— Viimasel ajal on märgata Venemaal üliõpilasteks saada soovijate kõrget aktiivsust: inimesed helistavad, esitavad küsimusi sotsiaalvõrgustikes, registreerivad ennast portaalis. Seni on kõige suuremat huvi üles näidanud SRÜ riikide kodanikud, mis on ootuspärane, sest info üliõpilaste vastuvõtu kohta levib venekeelses keskkonnas kiiresti.

Välisriikide kodanike vastuvõtt tasuta õppimiseks Venemaa ülikoolides toimub igal aastal ja on pikaajaline projekt. Mõistes, et see on riigi välispoliitilise tegevuse tõhusaks vahendiks tahaksime me kvootide arvu tulevikus veelgi suurendada.

 

Samal teemal

Mosjukov: eestlased tahavad õppida Venemaal arstiteadust

Peamised teemad