09:24 21. Oktoober 2017
Tallinn-2°C
Kuula otse
Harilik lendorav (Pteromys volans) on üks kõige väiksemaid oravlaste perekonna esindajaid.

Eesti lendoravaid ähvardab kiire väljasuremine

© Wikipedia / A.Popov
Haridus
lühendatud link
19932

Harilik lendorav (Pteromys volans) on üks kõige väiksemaid oravlaste perekonna esindajaid. Maailma mastaabis kuulub see näriline väheohustatud liikide hulka, kuid Eestis ähvardab lendoravat kiire väljasuremine vanade haavikute maharaiumise tõttu.

ТАLLINN, 4. mai — Sputnik. Tänases Euroopa Liidus võib neid ainulaadseid närilisi kohata vaid Soome ja Eesti metsades, seetõttu on nende kaitsmine oluliseks osaks Euroopa loomastiku kaitse programmist. Kui aga Eesti kõige lähemal ajal ei võta ette otsustavaid samme kohalike lendoravate populatsiooni kaitseks, ähvardab neid juba 2020. aastaks täielik väljasuremine, leiavad teadlased.

Eesti Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhataja Uudo Timmi sõnul on siin elavate lendoravate täpset hulka raske määrata nende loomakeste väiksuse ja varjatud eluviisi tõttu.

„Täpse ettekujutuse populatsiooni arvukusest võib saada vaid juhul, kui kõne all on suured loomad. Loomariigi väikeste esindajate puhul ei osutu see võimalikuks," märkis ta intervjuus Sputnikule.

Teadlane on siiski veendunud, et käesolevaks hetkeks on lendoravate isendite arv sedavõrd vähenenud, et liik ei suuda enam iseseisvalt oma populatsiooni säilitada. Erinevate hinnangute põhjal on neid Eesti metsadesse jäänud mitte enam kui kakssada isendit.

Petitsioon lendoravate kaitseks anti üle Riigikogule

Lendoravad elutsevad vanades metsades, kus leidub piisavalt selliseid puid, milles on õõnsusi, kuhu loomake endale pesa ehitab. Eestis on seetarvis kõige sobivamateks puudeks vanad, aastakümnete vanused haavad.

Здесь был дом белки-летяги.
© Фото: из личного архива Зюлейхи Измайловой
Siin oli lendorava kodu.

Seetõttu on Eesti lendoravate kriitilise olukorra põhjuseks vanade lehtpuumetsade, sh haabade intensiivne raie, mis harvendab nende näriliste elupaigad üksteisest lahutatud eraldiseisvateks saarekesteks. Nende vahel puuduvad oravatele ringiiikumiseks vajalikud puud, seetõtu ei leia närilised endile paljunemiseks paarilist otsides üksteist lihtsalt üles.

Puu otsast maapinnale laskudes saab lendorav kergeks saagiks röövloomadele. Kõik need tegurid võivad Eesti teadlaste prognooside kohaselt viia selleni, et 2020. aastaks surevad lendoravad Eestis lihtviisiliselt välja. Kummalise kokkusattumusena on just selle aastani veel jõus praegune Eesti metsamajanduse arengukava.

Selles arengukavas toonitatakse looduskaitse ja liigikaitse olulisust, kuid sellest hoolimata on majanduslikud huvid tähtsuse poolest selgelt ökoloogilistest kaalutlustest üle, leiab Erakond Eestimaa Rohelised aseesimees Züleyxa Izmailova. Tema sõnul — vaatamata sellele, et lendorav on võetud riikliku kaitse alla, ei tee keskkonnaministeerium midagi selleks, et kõnealuse liigi populatsiooni kriitilist olukorda parandada.

„Euroliidu riikide seas on lendoravad alles jäänud ainult Soomes ja Eestis, seetõttu peetakse EL-is nende kaitsmist äärmiselt tähtsaks. Kõige järgi otsustades ei ole Eesti riiklikus metsanduspoliitikas nendele väärtustele kohta leidunud," ütles Izmailova.

Ta lisas, et tänaseks vastuvõetud riiklik strateegia lendoravate kaitseks on puudulik, mistõttu Erakond Eestimaa Rohelised noortekogu MTÜ Noored Rohelised algatusel sai koostatud ja parlamendile esitatud petitsioon eesmärgiga pöörata saadikute tähelepanu sellele probleemile. See pöördumine oli esimeseks petitsiooniks veebilehel rahvaalgatus.ee, mis kogus üle 2000 allkirja ja tulemusena anti edasi Riigikogule.

Riigi poliitika on olnud lühinägelik

See ei ole muide esimene säärane algatus, millega „rohelised" parlamendi poole pöörduvad. Näiteks kaks aastat tagasi kavandas Eestimaa Looduse Fond projekti LIFE raames eramaaomanikelt nende metsatükkide väljaostmist, kus lendoravad elutsevad. 75% selle projekti rahastusest pidi tulema Euroopa Liidult ja vaid veerand kuludest oleks langenud Eesti keskkonnaministeeriumi õlule.

Valitsus aga keeldus projekti toetamast, põhjendades otsust rahanappusega. Asjaolu, et ettepanek lendoravatele püsivate elupaikade loomiseks lebas selle ajani tervelt 7 aastat ministeeriumi lauasahtlis, näitab ilmekalt kogu riigi abitust selles küsimuses, leiab Izmailova.

Valitsuse poliitikat energeetika ja metsamajanduse alal nimetas „roheliste" esindaja lühinägelikuks ja kiirele kasumile suunatuks — ei puuduta ju saadikute ja ministrite tegevusetus üksnes lendoravaid. Vaatamata sellele, et liigikaitse tagamiseks on riikliku kaitse alla võetud kümnendik osa kogu Eesti metsamassiivist (227 200 ha), ei ole see aidanud vältida ka teiste liikide, nagu tetrede, kanakullide, rabapüüde jt populatsioonide mitmekordset kahanemist.

Karjala oravad päästavad oma sugulasi Eestis

Ei saa siiski öelda, et riik üldse midagi selleks ei tee, et õnnetuid närilisi päästa. Reedel, näiteks, sai teatavaks, et keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) nõukogu on otsustanud eraldada keskkonnakaitse programmi raames üle 42 000 euro Eesti lendoravate populatsiooni geneetilisteks uuringuteks.

Nagu kirjutab BNS, hindab Eestimaa Looduse Fondi projekt geneetilisi erinevusi Eesti lendoravate ja nende Soomes ning Venemaal elavate liigikaaslaste vahel, et välja selgitada, kas Karjala isendid sobivad eestimaise populatsiooni päästmiseks.

Lisaks sellele on keskkonnaministteeriumi asekantsleri Mark Lambi sõnul finantseeritava uuringu eesmärgiks saada põhjalikum ettekujutus kohaliku lendoravate populatsiooni suurusest ja geneetilisest tervisest.

„Ei saa regulatiivselt kaitsa seda, mida me ei tunne," rõhutas ta.

Lamp väljendas lootust, et uus uuring võimaldab teadlastel saada rohkem teadmisi sellest, kuidas kaitsta haruldase närilise populatsiooni Eesti looduslikes tingimustes. Töödega plaanitakse lõpule jõuda juba selle aasta juuliks.

 

Peamised teemad