09:35 11. Detsember 2017
Tallinn-3°C
Kuula otse
Edasi õppimiseks, kas siis näiteks kutseõppe kõige kõrgemal, 5. tasemel või kõrghariduses, on eelduseks keskhariduse olemasolu

Eesti peaks koolikohustust pikendama

© Sputnik / Alexander Kryazhev
Haridus
lühendatud link
2310

Praxise ekspertide hinnangul on koolikohustuse pikendamine põhjendatud, sest Eesti on üks lühema koolikohustusega riike Euroopas.

TALLINN, 17. november — Sputnik. Poliitikauuringute keskus Praxis tervitab uue koalitsiooni plaani koolikohustust pikendada, kuid ei pea õigeks suunata noori vaid põhihariduse baasil kutset õppima, vaid leiab, et kõigile peaks võimaldama keskhariduse omandamist.

„Kui küsimus on selles, kuidas suurendada kvalifitseeritud tööjõu pakkumist, siis oleks olulisem keskenduda vähemalt keskhariduse tasemeni jätkavate noorte arvu suurendamisele. Põhiharidusega omandatud kutse ei anna suuremas osas loodetud lisandväärtust ei inimesele endale ega ühiskonnale tervikuna kui sellele ei järgne kutsekeskhariduse õpet," ütles Praxise töö- ja sotsiaalpoliitika analüütik Kirsti Nurmela pressiteate vahendusel, edastas BNS.

„Selleks, et suurendada kutseõppe suunal õppivate noorte osakaalu võiks pigem mõelda atraktiivse kutsekeskhariduse õppe peale. Näiteks pakutakse kutsekeskharidust praegu üksnes päevases õppevormis, mis ei ole aga realistlik valik nendele inimestele, kes peavad või soovivad oma õpingute kõrvalt juba töötada," selgitab Nurmela.

Praxise ekspertide hinnangul on koolikohustuse pikendamine põhjendatud, sest Eesti on üks lühema koolikohustusega riike Euroopas ning iga kümnes Eesti inimene vanuses 25-64 omab ainult põhiharidust või puudub neil seegi.

Koolikohustuse pikendamine tähendab, et noor peaks põhihariduse-järgselt siirduma kas gümnaasiumisse ja omandama üldkeskhariduse või siirduma kutseõppeasutusse ja omandama kutse ilma keskhariduseta või siis kutsekeskhariduse. See tähendaks, et pikas perspektiivis peaksid vaid põhihariduse omandanud inimesed olema omandanud ka teatud eriala kutsekoolis.

„Eestis on võimalik peale põhihariduse omandamist minna kutsekooli ja omandada kutse ilma keskhariduseta. Kuigi on oluline, et haridusteed oleksid paindlikud ja vastaksid erinevate sihtrühmade vajadustele, ei pea me õigeks suunata noori peale 9. klassi lõpetamist teele, mis lõpeb ikkagi ilma keskhariduseta," selgitab Praxise hariduspoliitika programmijuht Hanna-Stella Haaristo.

„Tegemist on nö tupikteega, sest kõrgemal tasemel edasi õppimiseks, kas siis näiteks kutseõppe kõige kõrgemal, 5. tasemel või kõrghariduses, on eelduseks keskhariduse olemasolu," selgitab Haaristo.

„See tähendab, et kui noor 9. klassi lõppedes läheb kutseharidusse ja mõne aastaga kutsekvalifikatsiooni, tuleks tal haridustee jätkamiseks siiski asuda uuesti õppesse, et paari aastaga saada keskhariduse diplom ja alles seejärel on ta võimalik õpinguid kõrgemal tasemel jätkata. See ei tundu mõistlik aja ja ressursi kasutamine," märgib ekspert.

Haaristo toonitas siiski, et hetkel ei ole veel täpselt teada, millise skeemi kaudu on plaanis koalitsioonil koolikohustuse pikendamine.

Nurmela sõnul ei anna kutseharidus ilma keskhariduse omandamiseta tööturul olulist eelist. „Kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu puuduse tingimustes on oluline tagada inimeste võimalused jõuda kõrgemate haridustasemeteni," sõnab Nurmela.

OSKA tööjõu ja —oskuste vajaduse prognoosi senised raportid viitavad vajadusele selliste universaalsete tulevikuoskuste järele, nagu mõtestamine, sotsiaalne intelligentsus, loovus ja kohanemine, kultuuridevaheline kompetents, programmeeriv mõtlemine, disain-mõtlemine, virtuaalne koostöö. Need on oskused, mida ekspertide hinnangul ei ole võimalik omandada vaid põhihariduse ja kutse baasil, ilma keskharidust omandamata.

Ekspertide sõnul on keskhariduseta inimesed tööturul kõige haavatavam rühm, olgu see siis kutsega või ilma. Näiteks 2014. aastal oli viis aastat varem põhihariduse omandanud noorte keskmine sissetulek pea 25 protsenti väiksem kui samal ajal üld- või kutsekeskhariduse omandanud noortel. Seega on oluline tagada noorte jõudmine vähemalt keskhariduse tasemeni, olgu see siis gümnaasiumis või kutseõppe suunal.

Tagid:
kõrgharidus, kutseharidus, haridus, Praxis

Peamised teemad