22:41 21. September 2019
Kuula otse
  • USD1.1030
  • RUB70.3933
Illustratiivne foto

Kuidas inimesed tuhande aasta pärast välja näevad

© Sputnik / Александр Поготов
Haridus
lühendatud link
4040

Kuid isegi Marsile kolimine ei aita inimkonnal jõuda peamise teetähiseni, mis võiks meid lähima aastatuhande jooksul ees oodata – surematuseni

TALLINN, 21. mai — Sputnik. Inimkond jätkab evolutsioonilist arenemist. Milleni küll see evolutsioon järgmise tuhande aastaga välja viib? Tõenäoliselt muutume pikemaiks, vahendas portaal Inosmi väljaannes Business Insider avaldatud arvamus.

Viimase 130 aasta jooksul on inimesed jõudnud märgatavalt pikemaks kasvada. 1880. aastal oli keskmise ameerika mehe pikkuseks viis jalga ja seitse tolli, praegu — viis jalga ja kümme tolli (vastavalt umbes 1,7 m ja 1,78 m. — tõlkija märkus).

Võib-olla ootab meid ka ühildumine masinatega, mis võimaldavad parandada meie nägemist, kuulmist, tervist jne. Juba on olemas kuuldeaparaadid, mis suudavad helisid salvestada, genereerida nn valget müra ja koguni täita telefoni rolli. Veel üks näide: praegu on Oregoni ülikooli teadlased välja töötamas bioonilisi silmi. Neid on tarvis selleks, et anda pimedatele nägemisvõime. Aga võib endale täiesti ette kujutada, et see tehnoloogia osutub ühtlasi instrumendiks, mis annab inimkonnale võimaluse näha nähamatut — ütleme näiteks, et infrapunast või röntgenikiirgust. Seega võib kunagi saabuda päev, mil proteesid on täiesti tervete inimeste elu osaks.

Kusjuures ei muutu üksnes meie välimus. Ka meie geenid arenevad mikroskoopilisel tasandil evolutsioniliselt edasi, aidates inimkonnal ellu jääda. Näiteks avastati Oxfordi ülikooli korraldatud uuringute käigus Lõuna-Aafrikas rühm HI-viirusega lapsi, kes elasid täiesti täisväärtuslikku elu. Suure tõenäosusega on neil kaasasündinud HIV-vastane kaitsemehhanism, mis ei lase nakkusel AIDS-iks areneda. Ent tänu sellistele genoomi redigeerimise vahenditele nagu CRISPR suudame me võib-olla lõppkokkuvõttes oma geenid ja DNA kontrolli alla võtta ja muutuda haigustest haavamatuiks ja isegi vananemise seljatada.

Teine moodus anda tõuge inimkonna evolutsioonile, suunates selle uuele rajale, on — kolida osa inimesi Marsile. See planeet saab 66% vähem päikesevalgust kui Maa. Tulemusena võivad inimeste pupillid ilmselt suureneda, et rohkem valgust kinni püüda. Aga kuivõrd Marsi gravitatsioonijõud on ainult 38% Maa omast, kasvavad seal sündinud inimesed tõenäoliselt pikemaks kui maalased. Vedelikukiht, mis meie selgroolülilisid üksteisest eraldab, muutub kosmoses laiemaks. See on viinud ameerika kosmoselennutehnika spetsialisti Robert Zubrini oletuseni, et Marsi kasin gravitatsioonijõud võib anda inimese selgroole võimaluse sedavõrd tugevalt välja sirutuda, et meie kasvule võib lisanduda õige mitu tolli.

Kuid isegi Marsile kolimine ei aita inimkonnal jõuda peamise teetähiseni, mis võiks meid lähima aastatuhande jooksul ees oodata — surematuseni. Et surma ära võita, tuleb inimestel ilmselt ennekõike õppida oma teadvust masinasse laadima. Juba praegu siirdavad itaalia ja hiina teadlased loomadele päid, et kindlaks teha, kas teadvust on võimlik ühest kehast teise üle kanda. Nende sõnul peab järgmiseks oluliseks sammuks saama peade siirdamine inimestele.

Aga mis iganes ka järgmise aastatuhande vältel ei toimuks — kas me ühildume masinatega või muutume ise masinaiks —, ühes võime kindlad olla: inimkonda ootavad ees uued muutused, ja mida kiiremini me hakkame muutuma ja Maa piiridest välja murda, seda suuremad on meie võimalused väljasuremist vältida.

Tagid:
DNA, HIV, AIDS, inimkond, inimene, Maa, Marss

Peamised teemad