07:02 24. Oktoober 2017
Tallinn-4°C
Kuula otse
Tänasest näeb Hiiu- ja Saaremaa parvlaevadel loopealsete taastamist tutvustavaid klippe

Hiiu- ja Saaremaa parvlaevadel näeb loopealsete taastamist tutvustavaid klippe

© Фото: Tallinna Sadam
Haridus
lühendatud link
701

Keskkonnaamet tutvustab juunist septembrini loopealsete projekti „Elu loopealsetele“ eesmärke ja tegevusi Eesti suuremate saarte vahel liikuvatel parvlaevadel, et tõsta inimeste teadlikkust loopealsete olulisusest

TALLINN, 4. juuni — Sputnik. Loopealsed ehk alvarid on õhukese lubjarikka mullaga poollooduslikud rohumaad, mille teke ning püsimine on tihedalt seotud inimtegevusega — peamiselt karjatamisega. Heas seisukorras loopealsete rohustu on madalakasvuline, väheproduktiivne ja mitmekesine, koosnedes peamiselt lubjalembestest ja ekstreemseid kasvutingimusi taluvatest taimeliikidest, teatas keskkonnaamet.

„Loopealsed on soontaimede arvu poolest puisniitude järel Eesti liigirikkaimad kooslused. Tüüpilisemad loopealsel kasvavad liigid on näiteks nõmm-liivatee, kukehari, koldrohi ja kassikäpp. Orhideedest on seal tavalisemad hall käpp, jumalakäpp, kärbesõis ja käoraamat. Lisaks on loopealsed kogu maailmas väga piiratud levikuga, mis teeb nad globaalselt haruldasteks ja seetõttu ka erilist kaitset vajavateks kooslusteks. Lisaks Eestile leidub loopealseid veel vaid Rootsi suurtel saartel, eelkõige Ölandil ja Gotlandil," selgitas Keskkonnaameti projektikoordinaator Annely Esko loopealsete tähtsust.

Selleks, et loopealsele omane liigirikkus säiliks, tuleb kinnikasvanud loopealselt eemaldada männid, vähendada kadakate katvust ning karjatada alal loomi. Ilma karjatamiseta kooslused võsastuvad, kadastuvad ning neile omane liigikoosseis väheneb.

„Laevadel näidatavad klipid annavad saarte külastajatele eelinfot, miks karjamaade taastamine on oluline ning kuhu on soovi korral võimalik minna taastatud loopealset vaatama. Lisaks on külastajatel võimalik tutvuda loopealsete elustikku tutvustava püsinäitusega Hiiumaal Orjaku sadamas ning Saaremaal Sõrve külastuskeskuses. Lastele on mõlemas kohas üles seatud vahva mäng, kus saab luua päris oma loopealse ja seda lammastega karjatada," rääkis Annely Esko.

2017. a on sõlmitud loopealsete taastamiseks ja edasiseks hooldamiseks 60 lepingut kohalike loomakasvatajatega. Taastamistegevus on läbi viidud ning karjatamisega taasalustatud 1380 hektari suurusel alal: Saaremaal 580 hektaril, Hiiumaal 425 hektaril, Muhumaal 362 hektaril ja Pärnumaal 15 hektaril.

„Elu loopealsetele" („LIFE to alvars") projekti eesmärgiks on taastada ja säilitada Lääne-Eestile ja saartele omast maastikku — kadakasi karjamaid. Tegevused viiakse ellu aastatel 2014-2019 koostöös Tartu Ülikooli, Eesti Maaülikooli, Pärandkoosluste Kaitse Ühingu ning RMK-ga. Projekti käigus taastatakse 2500 hektarit loopealseid, rajatakse karjatamiseks vajalik taristu, renoveeritakse karjamaade ligipääsuteid, tehakse teavitustööd loopealsete olulisusest projektis osalejatele ning ka laiemale avalikkusele ning paigutatakse kõigile projektialadele loopealseid tutvustavad infotahvlid. Lisaks otsitakse loopealsetelt saadava lisandväärtuse — puit, loomaliha ja lambavill — väärindamise võimalusi ning edendatakse ettevõtjate vahelist koostööd, et tagada ellu viidava töö jätkusuutlikus ja suurem sõltumatus toetustest edaspidi.

Tagid:
klipp, loopealsed, rohumaa, laev, praam, keskkonnaminister, Hiiumaa, Saaremaa

Peamised teemad