22:36 16. August 2018
Kuula otse
  • USD1.1370
  • RUB76.2551
Vanemates klassides asendub füüsiline jõud moraalse ja isegi seksuaalse alandamisega, illustratiivne foto

Eksperdid võtavad käsile koolikiusamise tõkestamise

© Fotolia / Dundanim
Haridus
lühendatud link
3430

Eestimaa koolid on asunud aktiivsemalt liituma programmiga, mis on suunatud võitlusele õpilaste moraalse ja füüsilise kiusamise vastu, mille ohvriks langevad enamasti kõige haavatavamad lapsed

ТАLLINN, 16. jaanuar – Sputnik Eesti, Ilona Ustinova. Õpilaste kiusamise probleem Eestimaa koolides on viimastel aastatel vahest küll vähenenud, kuid pälvib jätkuvalt psühholoogide ja sotsiaaltöötajate tähelepanu.

Tartu Ülikoolis loodi Soome haridus- ja kultuuriministeeriumi toetusel sihtasutus Kiusamisvaba Kool (KiVa), mis kutsub õppeasutusi üles probleemist mitte kõrvale hoiduma. Antud hetkeks on sihtasutuse tegevuskavaga liitunud juba üle 50 eestikeelse kooli.

Minister andis ülevaate algava õppeaasta tegevustest, illustratiivne foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

Sõnadelt tegudele

Jüri gümnaasiumi õppedirektor Anne Klooren rääkis portaalile Sputnik Eesti, mismoodi töö programmi "Kiusamisvaba kool" kohaselt nende õppeasutuse seinte vahel toimub.

Anne sõnul liitus gümnaasium programmiga 2013. aastal ja viib läbi spetsiaalseid koolitunde 1.–2. ja 4.–5. klasside õpilaste seas. Ühtekokku hõlmab see 10 teemat, millest igaühte käsitletakse kahe õppetunni vältel. Õpetajad peavad KiVa päevikut, kus üksikasjalikult kirjeldatakse iga õpitundi ja selle tulemusi.

Eesti kool tagab õpilastele suurepärased teadmised ning hirmuvaba õpikeskkonna >>

"Lisaks korraldame kord aastas koolisaalis 4.–5. paralleelklassidele ühise KiVa-tunni. Samuti kutsume külla teatritrupi, kes koos nooremate õpilastega mängib läbi erinevaid konfliktiolukordi ja nende võimalikke lahendusviise. Tingimata korraldame igal aastal kohtumisi lastevanematega," lisas Klooren.

Anne sedastas, et Jüri gümnaasiumis on ligikaudu 1200 õpilast ja ebameeldivaid olukordi tuleb vahel ikka ette, kuid õpetajad püüavad probleemile õigeaegselt jälile jõuda ja vajalikku abi osutada. Tema sõnul on õpilased tänu sihtasutuse tegevuskavale teoreetiliste teadmistega hästi varustatud ja oskavad konflikti ajal õigesti käituda.

Kiusamine saab osaks nõrgale

Psühholoog Agnes Kraus lausus, et kõige sagedamini saab koolikiusamine osaks esmajoones passiivsetele ja hellitatud lastele või siis vastupidi, heidikutele ja tõrjututele.

Психолог Агнес Краус
© Фото : Из личного архива Агнес Краус
Psühholoog Agnes Kraus

Esimesel juhul on lapsed pisikesest peale harjunud erilise suhtumisega endasse ega suuda kohaneda suuremas sootsiumis, mis eeldab muuhulgas ka karmust ülejäänud inimeste poolt. Teisel juhul ei ole lastel vanematega sooje suhteid ega piisavat toetust nende poolt.

Krausi hinnangul saab kiusamine osaks neile, kes on kõige haavatavamad ja annavad võimaluse oma isikusse alandavalt suhtuda.

"Kui nooremates klassides lapsed lihtsalt kolgivad üksteist rühmiti, siis vanemates klassides asendub füüsiline jõud moraalse ja isegi seksuaalse alandamisega. Esineb juhtumeid, mil õpetajad ise kiusavad "ebamugavat" õpilast, kes õppekavas maha jääb või tunde segab," selgitas Agnes.

Psühholoog soovitab lapsevanematel oma lastega sagedamini suhelda, õpetada neid põnnipõlvest peale iseseisvalt oma probleeme lahendama, oskama õpetajate ja klassikaaslastele kokkuleppele jõuda. Jutuajamise ajal tuleb tingimata lapse nägu näha, panna tähele tema näoilmet, kuulda intonatsiooni, et õigeaegselt märgata, kas tal on mingisuguseid muresid.

Psühhoterapeut: vilets mälu on lapse puhul parandatav >>

"Vanemate põhiliseks ülesandeks on last eluks ette valmistada ja õpetada mis tahes raskustega toime tulema. Lapsesse tuleb sisendada eneseväärikust, usku sellesse, et ta suudab iseseisvalt hakkama saada," lisas Kraus.

Kui laps siiski ei suuda iseseisvalt probleemi lahendada, siis tasub juba vanematel konflikti sekkuda, pöörduda pedagoogilise kollektiivi poole. Ja juba äärmisel juhul, kui miski muu ei toimi, vahetada klassi või kooli, soovitab psühholoog.

Haridusministeerium ei tuku

Haridusministeerium kulutab 482 000 eurot mitmesugustele tegevuskavadele, mis on suunatud kiusamiste ja ahistamiste vastu koolides.

Iga üheksas laps on internetis suhelnud võõra täiskasvanuga >>

Nii näiteks startis möödunud aasta septembris sotsiaalkampaania "Suurim julgus", mille eesmärk on kaitsta küberkiusamise ohvreid. Ministeeriumi andmetel on iga neljas laps puutunud koolis kokku konfliktiolukordadega ning kuuendik õpilastest on tunnistanud, et lubab endale teiste mõnitamist internetis.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps märkis, et 2017. aastast peale pakub Eesti riik teabelist ja muud tuge eakaaslaste poolt kiusatud õpilastele.

Tagid:
kiusamine, koolilapsed, küberkiusamine, haridus, lapsed, KiVa, Haridus- ja teadusministeerium, kool, Anne Klooren, Agnes Kraus, Eesti

Peamised teemad