01:50 21. Jaanuar 2020
Kuula otse
  • USD1.1085
  • RUB68.2075
Haridus
lühendatud link
38 0 0

Minister allkirjastas kaks määrust, esimesega suurendatakse üldhariduskoolide valmisolekut pakkuda õpilastele tuge ja luua paremad võimalused võimetekohase hariduse omandamiseks ning teisega investeeritakse hariduslike erivajadustega õppurite koolidesse.

TALLINN, 24. aprill — Sputnik. "Hariduslike erivajadustega laste õpetamine on lahutamatu osa haridussüsteemist, pakume neile tuge, et neil oleks üha parem kõigis koolides õppida," ütles minister Mailis Reps.

Koolide pidajad saavad toetust kaasava hariduse põhimõtete elluviimiseks

Iga õpilane võib vajada õpingute jooksul erinevatel põhjustel lisatuge. Oluline on, et laps saaks õppida võimalusel oma kodu lähedal ja kool arvestataks õppe korraldamisel tema võimete ja vajadustega.

Kõlvart: aeg on parandada vead >>

Määruste eesmärke toetavad ka Centari kaasava hariduse uuringu tulemused, mille üheks soovituseks oli, et keskvalitsus ja omavalitsused peaksid senisest rohkem toetama tuge vajavate õpilaste füüsilise keskkonna kohandusi.

"Kutsun üles omavalitsusi ja erakoolide pidajaid läbi mõtlema seda, mida on tarvis kooli õppekeskkonnas paremaks teha, et aidata kaasava hariduse põhimõtete elluviimisele kaasa," ütles minister Mailis Reps.

Kaasava hariduse toetuse taotleja võib olla nii kohalik omavalitsus kui ka erakooli pidaja. Toetust saab taotleda nii ehituseks, sisustamiseks kui ka õppevahendite ja õppematerjalide soetamiseks: näiteks eraldiseisvate klasside või teraapiatubade rajamiseks, individuaal- või grupitööks sobilikuks mööbliks, õppeasutuse õueala kujundamiseks ja kohandamiseks, kaldteedeks ja liftideks.

Kohalike omavalitsuste erikoolid saavad investeeringuid

Neil õppuritel, kelle haridusliku erivajaduse iseloom ei võimalda õppida elukohajärgses koolis, tagatakse võimalus õppida erikoolis. Teise allkirjastatud määruse tulemusena saavadki investeeringuteks raha kohalike omavalitsuste pidamisel olevad koolid, kus õpivad erituge vajavad õpilased.

Uuring näitab laste vaimsete probleemide kasvu >>

Allkirjastatud määrustega toetab riik õpikeskkonna parendamist 25,5 miljoniga: kaasava hariduse meetme maht on 9,5 miljonit eurot ja hariduslike erivajaduste õpilaste koolide meetme maht 16 miljonit eurot.

Meedet kaasrahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist ja riigieelarvest, meetme rakendusüksus on SA Innove. Projekt kestab 2023. aastani.

Meetmed on heaks jätkuks äsjastele seadusemuudatustele

Lisaks nimetatud meetmetele tõid aasta alguses vastuvõetud seadusemuudatused kaasa olulise lisarahastuse tuge vajavatele õpilastele: nimelt suurendati kohalike omavalitsuste ja eraüldhariduskoolide pidajate iga-aastast rahalist toetust 23 miljoni võrra, sh 6 miljonit eurot tugispetsialistide teenuse kättesaadavuse tagamiseks.

Samuti kehtestati sarnaselt õpetajatega tugispetsialisti lähtetoetus, et äsja logopeedi, eripedagoogi, koolipsühholoogi või sotsiaalpedagoogina kõrgkooli lõpetanud asuksid tööle just koolis.

Laste arv, kellel on probleeme vaimse tervisega, kasvab üha, uuringu kohaselt esineb kurbust või masendust igal nädalal 40 protsendil 11-15-aastastel lastel, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti mullu.Uuringu koostanud Grant Thorntoni siseauditi valdkonna juhi Siiri Antsmäe sõnul teevad tulemused lihtsalt nukraks.

Komisjonid arutasid erivajadustega õpilaste õppekorraldust >>

„Neid lapsi, kes on hädas, on meeletult palju ja nende arv on kasvul. Ühiskonnas on kasvav trend alavääristada hariduslike erivajadustega (HEV) lapsi, vanemad pöörduvad ajakirjandusse, et kaitsta oma last klassis oleva lärmava ja ohtliku lapse eest — ent kes seda last kaitseb? Uuringu käigus kohtusin lastega, kes on talunud nii füüsilist kui ka psüühilist vägivalda. Selliseid lapsi on palju ja me ei märka neid," rääkis Antsmäe Eesti Päevalehele.

Peamised teemad