13:22 20. Oktoober 2018
Kuula otse
  • USD1.1470
  • RUB75.2418
Lapsed saavad võimaluse nädalas 20 tunni ulatuses tasuta lasteaias olla, illustreeriv foto

Reps: lasteaiaharidus peab jõudma iga lapseni

© Sputnik / Владимир Астапкович
Haridus
lühendatud link
3310

Haridus- ja Teadusministeerium tutvustas kolmapäeval alushariduse tulevikuplaane ja analüüsi. Muudatuste kohaselt hakatakse näiteks eraldama lisaraha selleks, et iga laps saaks 20 tundi nädalas tasuta lasteaias käia ja keegi ei jääks alusharidusest kõrvale.

TALLINN, 13. juuni — Sputnik. Lisaks vaadatakse üle lasteaedade õppekava ja pööratakse rohkem tähelepanu lasteaiaõpetajate ettevalmistusse, teatab Haridus- ja Teadusministeerium.

"On selge, et alushariduses – nagu see sõnagi ütleb – pannakse alus tulevikuks. Selleks, et kooli jõuaksid kõik võimalikult võrdsetel tingimustel, peame lastega tegelema hakkama võimalikult vara ja erilist tähelepanu pöörama vähekindlustatud lastele. Alusharidusse investeerimine aitab tulevikus vähendada laste mahajäämust ja ennetada võimalikke sotsiaalprobleeme," ütles minister Mailis Reps.

Laste laulupidu "SadaSäraSilma" Vabaduse väljakul >>

"Pakume välja lahenduse, et alusharidus võiks tulevikus olla kohustuslik ning 20 tundi nädalas saaksid lapsed lasteaias käia tasuta. Muretsema ei pea need tublid lapsevanemad, kes soovivad ka edaspidi oma last kodus õpetada – see võimalus säilib ka edaspidi. Kuna muudatus on põhjalik, vajab selle väljatöötamine terviklikku lähenemist, üleöö midagi ei juhtu," lisas Reps.

Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul
© Sputnik / Евгений Ашихмин

Lapsi, kes praegu kuni kooliealiseks saamiseni lasteaias ei käi, on viimaste aastate lõikes keskmiselt kuni kümme protsenti. "Igal lapsel on võrdne õigus heale haridusele ja riigi ülesanne on see tagada. Neid, kes kõrvale jäävad, on meie hinnangul liiga palju. Eestile on tähtis iga laps," ütles Reps.

Eesti keel võimalikult vara selgeks

"Lasteaialaste iga on parim aeg, et tähelepanu pöörata keeleõppele ja parandada vene- või muukeelsetest peredest pärit laste eesti keele oskust. Selleks plaanime täpsustada õppekava ja luua lasteaedadesse täiendavad eesti keele õpetajate ametikohad, üks igasse venekeelsesse rühma. On oluline, et lapsed oleksid valmis soovi korral ka eestikeelsesse kooli edasi õppima minema," lisas Reps.

Praegu õpib vene kodukeelega lastest ligi pool keelekümbluses või eestikeelses lasteaias. Vene õppekeelega lasteaias käinutest jätkab õpinguid venekeelses põhikoolis 82 protsenti, keelekümbluses osalenutest 52 protsenti.

Elanikkonna toetus eestikeelse õppe laiendamisele on suur – ligi 80 protsenti nii eesti- kui venekeelsest elanikkonnast arvab, et eestikeelse õppega peaks alustama lasteaias. Kõige suuremaks takistuseks eesti keelse õppe laiendamisel on seni olnud eesti keelt väga heal tasemel valdavate õpetajate puudus venekeelsetes ja keelekümbluslasteaedades.

Täiendavad eesti keele õpetajate ametikohad luuakse lasteaedadesse aastatel 2019–2022. Kavandatud on tuua igasse venekeelsesse rühma eesti keele õpetaja, vahendid selleks on ette nähtud riigieelarve strateegias.

Lasteaedadele võimaldatakse täienduskoolitus ja kaasaegsed õppematerjalid, mille aluseks on alushariduse õpetajate Euroopa mapp. Meetme eesmärgiks on toetada eesti keele õpetaja professionaalsust vene õppekeelega lasteaedades, et lapsed omandaksid eesti keele lasteaia lõpetamisel vähemalt A1 tasemel.

Lastekaitse Liit soovib kuulutada 1. juuni riigipühaks >>

Tähelepanu õppekavale ja koolivalmiduse saavutamisele

Lisaks plaanitakse tulevase eelnõuga muuta koolieelse lasteasutuse riiklikku õppekava, kus kirjeldatakse ja seostatakse võtmekompetentse õppe- ja kasvatustegevuse eesmärkidega ning lapse arengu tulemustega.

Plaanis on, et alushariduse seaduses määratletaks alla 3-aastaste ja 3-7aastaste laste alushariduse korralduse eesmärgid. Kava kohaselt tekib kohalikel omavalitsustel kohustus oma territooriumil elavate laste puhul senise 7. eluaasta asemel hakata arvestust pidama juba 3-aastaste laste kohta.

Lisaks saavad koduõppel olevad lapsed käia koos vanemaga vähemalt kord aastas piirkondlikus lasteaias arenguvestlusel, et tagada lapse ettevalmistus kooliminekuks.

Alushariduse kvaliteedi parandamiseks sätestatakse nõuded personalile ja laste rühmadele. Lapsehoius võib olla alla 3-aastasi lapsi lapsehoidja kohta kuni viis. Kui lapsi on lasteasutuse alla 3-aastaste rühmas täiskasvanu kohta üle viie, siis peab olema lisaks vähemalt üks õpetaja. Lasteaedade 3-7-aastaste laste rühmas, kus on loodud vaid üks õpetaja ametikoht ja lapsi on rohkem kui 10, peab olema lisaks abiõpetaja ametikoht.

Tallinna Õpetajate Majas toimus 5. juunil, ülemaailmsel keskkonnapäeval tunnustusüritus, kus autasustatakse kümmet kooli ja lasteaeda ülemaailmselt tuntud ökomärgisega "Roheline lipp", vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Roheline lipp antakse välja haridusasutustele, kes on kujundanud oma keskkonnahariduse strateegia, järgivad seda õppetöös, maja haldamisel ja kogu tegevuse korraldamisel ning on lisaks lastele ja õpetajatele kaasanud keskkonnategevustesse ka lapsevanemad ja kõik haridusasutuse töötajad.

Rohelise lipu said Tallinna Kuristiku Gümnaasium, Tallinna Meelespea Lasteaed, Rannamõisa Lasteaed, Tallinna Lasteaed Sipsik, Tallinna Seli Lasteaed, Tallinna Lindakivi Lasteaed, Tallinna Lasteaed Südameke, Tallinna Liikuri Lasteaed, Tallinna Kuristiku Lasteaed ja Tallinna Tondi Põhikool.

Euroopa ülekaalulised lapsed on valitsuste süü >>

Ökomärgist "Roheline lipp" saavad taotleda haridusasutused, kes osalevad ülemaailmses programmis Eco-Schools Global (programmi Eestis kasutatav nimetus on Roheline Kool). Programmis osaleb 67 maad. Osalevaid haridusasutusi on kokku 51 000.

Tagid:
eesti keel, lapsed, lasteaed, haridus, alusharidus, Haridus- ja teadusministeerium, Mailis Reps, Eesti

Peamised teemad