18:16 17. Juuli 2019
Kuula otse
  • USD1.1215
  • RUB70.4625
Õpilaste, õpetajate ja lapsevanemate rahulolu haridusega üldiselt suur, illustreeriv foto

Aastaanalüüs: rahulolu Eesti haridusega on üldiselt suur

© Fotolia / Kzenon
Haridus
lühendatud link
35 0 0

Kolmapäeval avaldatud Haridus- ja Teadusministeeriumi aastaanalüüsi kohaselt on õpilaste, õpetajate ja lapsevanemate rahulolu haridusega üldiselt suur, koolirõõm on suurim noorimate õppijate hulgas ja vähenenud on koolikiusamist kogenud õpilase osakaal.

TALLINN, 22. august — Sputnik. "Oleks suurepärane, kui koolirõõm, millega lapsed esimesse klassi lähevad, jääks püsima võimalikult kauaks. Mured ja õpiraskused ei tohi jääda tähelepanuta. Hariduse kvaliteedi näitajateks ei ole üksnes head ainealased teadmised ja oskused neid rakendada," ütles minister Mailis Reps.

Eesti noortepoliitika mudel kuulub Euroopa parimate hulka >>

"Noored, kes ei ole põhikooli lõpetamise järel koolikogemusega rahul, on väiksema tõenäosusega valmis haridusteed jätkama või katkestavad lihtsamini põhikoolijärgsed õpingud," ütles minister ja lisas, et analüüsi kohaselt toetab koolirõõmu lisaks meeldivale õppekeskkonnale tunne, et "ma tulen toime ja mul on head kaaslased".

Lapsed saavad võimaluse nädalas 20 tunni ulatuses tasuta lasteaias olla, illustreeriv foto
© Sputnik / Владимир Астапкович

Teise teemana analüüsiti õpilaste põhikoolijärgseid valikuid: keskhariduse omandab vaid 80% noortest. Eestis on suured piirkondlikud erinevused põhikoolijärgsetes õpiteedes: näiteks Ida-Virumaal jätkab kutsehariduses 42%, Tartumaal aga ainult 20% põhikooli lõpetajatest.

Kõige suurem mõju keskhariduse omandamise tõenäosusele on õpiedukusel põhikoolis. Positiivne on see, et põhikooli õppekeelel keskhariduse omandamise tõenäosusele mõju ei ole.

Endiselt on suur väljakutse aga see, kuidas vähendada kutsekeskhariduses õpingute poolelijätmist, sest põhiharidusega piirdumine kahandab oluliselt võimalusi tööturul ja haridussüsteemis.

Minister Mailis Repsi sõnul peavad erinevad õpiteed keskhariduses olema võrdselt väärtustatud ja tagama ligipääsu kõrgharidusele. "Visiooniks on õppijakeskne haridus, mis tähendab valikuvõimalusi haridustasemete ja õppeasutuste piiridest hoolimata. Mitme õppeasutuse koostööle tuginev hariduskeskus pakub mitmekesiseid võimalusi ja igakülgset tuge," lisas minister.

Viimase kümne aastaga on kohe pärast gümnaasiumi lõpetamist Eestis kõrghariduses õpinguid jätkanud gümnaasiumilõpetajate osakaal vähenenud kuuendiku võrra, mis tuleneb nii välismaale, sealhulgas õppima, minekust kui ka tööle asumisest.

TÜ asub koolitama tulevaste eesti keele majade töötajaid >>

Sisseastujate keskmine vanus on kasvanud. Kui gümnaasiumis on noormeeste-neiude proportsioon suhteliselt võrdne, siis kõrghariduses jätkanutest on noormehi keskmiselt 43%. Vanusegrupis 25-34 on kõrgharidusega mehi oluliselt vähem kui naisi ning see vahe ei vähene.

Haridus- ja Teadusministeeriumi aastaanalüüsis hinnatakse strateegiliste eesmärkide saavutamist kõigis ministeeriumi vastutusvaldkondades. Lisaks eeltoodud tänavustele fookusteemadele võib veel esile tuua, et kasvanud on kõrghariduses loodus-, täppis- ja tehnikateaduste lõpetanute osakaal, suurenenud nii välisüliõpilaste arv kui ka osakaal, eriti doktoriõppes, kus iga kolmas sisseastuja on välismaalane.

Täiskasvanute osalus elukestvas õppes on viimasel kahel aastal teinud hüppe ning seejuures on kasv olnud veidi kiirem madalama haridusega inimeste hulgas. Gümnaasiumi lõpetanud venekeelsete noorte eesti keele oskuse tase paraneb, jätkuvalt väljakutseks piisava eesti keele oskuse saavutamine põhikooli lõpuks. Doktorikraadi kaitsmiste arv on viimastel aastatel kasvanud, kuid doktoriõppesse vastuvõtt väheneb.

Paides toimunud Arvamusfestivalil arutati Haridus- ja Teadusministeeriumi algatuse Huvitav Kool egiidi all selle üle, kuidas maailma tipus olevat haridusvaldkonda veelgi paremaks muuta, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Kokku toimus seitse erinevat arutelu, millest võtsid osa nii ministeeriumi kui ka teiste haridusega seotud organisatsioonide esindajad. Haridusala "Haridus 2.0" eesmärgiks oli leida ja pakkuda vastuseid küsimustele, millist kooli vajame järgmiseks sajaks aastaks ning kuidas saab igaüks selle kujundamisele kaasa aidata.

OECD raporti kohaselt on riikides, kus noorsootööle ja noortepoliitikale enam tähelepanu pööratakse, noorte usaldus riigi vastu suurem. Eestis usaldavad noored riiki enam kui vanemaealised, mis annab tunnistust noortepoliitika tulemuslikkusest, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti kuu algul. Minister Mailis Repsi sõnul on OECD raport suur tunnustus ja suur rõõm, et riik on noorte usalduse välja teeninud.

Kutseõppe arenguhüppesse investeeritakse kolm miljonit eurot >>

"Saime raportist kinnituse Eesti noortepoliitiliste suundade tulemuslikkusele, see on olnud võimalik ainult seetõttu, et vabaühendused, kohalikud omavalitused ja riik on koondatud ühise visiooni taha, oleme määratlenud rollid ja vastutuse. Heameelt teeb ka see, et koguni 87% noortest on noorsootöös pakutavate tegevustega rahul," lisas minister.

Tagid:
täiskasvanu, lapsed, aastaanalüüs, rahulolu, haridus, koolid, Haridus- ja teadusministeerium, Mailis Reps, Eesti

Peamised teemad