22:21 18. November 2018
Kuula otse
  • USD1.1346
  • RUB74.9036
Lendorav. Installatsioon Tallinna tänaval

Eesti ja Soome püüavad ühiselt peatada lendorava arvukuse langust

© © streetartnews
Haridus
lühendatud link
2330

Lendorava elupaikadesse paigaldatakse täiendavaid pesakaste, korraldatakse loodustalguid ja luuakse lendoravat tutvustav püsiekspositsioon Iisaku looduskeskusesse. Lendorav kuulub Eestis esimese kaitsekategooriasse ning teda esineb Euroopa Liidu riikidest ainult Eestis ja Soomes.

TALLINN, 26. oktoober — Sputnik. Eesti ja Soome alustasid ühisprojekti, millega kogutakse andmeid lendorava leviku kohta ning püütakse parandatakse olemasolevaid ja võimalikke lendorava elupaiku, vahendas Pealinn viitega BNSile.

Projekti juhtpartner on Soome metsavalitsus, Eesti koordineerib tegevusi keskkonnaamet. Projekti on kaasatud 13 partnerit Soomest ning viis Eestist: keskkonnaamet, Riigimetsa Majandamise Keskuse, Eestimaa Looduse Fondi, Metsakorralduse büroo ja Eesti Erametsaliit, edastasid projektis osalejad.

Kui Eesti Vabariigi algusaastatel leidus Eestis vaid 5 paari kaljukotkaid, siis tänapäeval on neid tänu tulemuslikule liigikaitsele ja soode kaitsele vähemalt 50 paari
© Sputnik / Наталья Селиверстова

Eesti lendoravaid ähvardab kiire väljasuremine>>

Ühisprojektiga kogutakse andmeid lendorava leviku kohta ja parandatakse olemasolevaid ja potentsiaalseid lendorava elupaiku.

"Prioriteetsete tegevustena liigi kaitsel nähakse ette lendoravale sobivate elupaikade ehk 70–120-aastaste haavikute inventeerimist, et tagada nende olemasolu liigi säilimiseks meie looduses. Olulised tegevused on ka kunagiste lendorava elupaikade taastamine, tehispesade paigaldamine ja hooldus ning kisklussurve vähendamise kava koostamine," selgitas projektijuht Tõnu Laasi.

Projekti esimeses etapis inventeeritakse teadaolevaid ja võimalikke lendorava elupaiku, tehakse telemeetrilisi uuringuid ning modelleeritakse asurkonna elupaikade võrgustik. Saadud tulemusi kasutatakse metsakujunduskavade koostamiseks, et tagada lendorava elupaikade ja neid ühendavate liikumiskoridoride metsade säilimine pikas perspektiivis.

Ohustatud lendoravale luuakse 25 püsielupaika>>

"Nimelt liugleb lendorav puult puule ja selleks peavad puud olema piisavalt kõrged ja paiknema lähestikku. Maa peal liikumine on lendoravale ohtlik – nii suureneb oht langeda röövlindude ja —loomade ohvriks," lausus Uudo Timm, lendorava projekti ekspert.

RMK looduskaitseosakonna juhataja Kaupo Kohvi sõnul on RMK allesolevate lendorava elupaikade ühendatusele pööranud kõrgendatud tähelepanu juba alates 2013. aastast, kui moodustati lendorava elupaiku ühendav metsade võrgustik.

"Loodame, et projekti tulemusena tekib täiendavat infot lendorava elupaigaeelistuste ja levimisökoloogia kohta, mis lubab meil lendoravale sobilikus metsamaastikus senisest täpsemini metsa majandamist kavandada. Ühtlasi loodame, et projekt loob hea suhtlusplatvormi erinevate huvigruppide vahel," rääkis Kohv.

Lisaks paigaldatakse lendorava elupaikadesse täiendavaid pesakaste, korraldatakse loodustalguid ja luuakse lendoravat tutvustav püsiekspositsioon Iisaku looduskeskusesse.

Lendorav (Pteromys volans) kuulub Eestis esimese kaitsekategooriasse ning teda esineb Euroopa Liidu riikidest ainult Eestis ja Soomes.

Eestis on lendorava levik viimase sajandi jooksul tugevalt vähenenud ja tänapäeval võib teda leida vaid Virumaa vanades metsades. Ka Virumaal on lendorava levila võrreldes varasemate perioodidega oluliselt vähenenud ja killustunud. Kui 2008. aastal leidus seal veel 62 asustatud lendorava leiukohta, siis kümme aastat hiljem on teada vaid 46 asustatud leiukohta.

Illustratiivne foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

Lendorava kaitse pikaajaliseks eesmärgiks on lendorava elujõulise asurkonna tagamine, mis koosneks vähemalt 250-st asustatud leiukohast.

Metsakujunduskavades ette nähtud kujundusraieid on plaanis ellu viia kokku 1400 hektaril Virumaal.

Projekti põhirahastajaks on Euroopa Liidu LIFE-programm ning kaasrahastajateks SA KIK ja projekti partnerid. Projekt viiakse ellu aastatel 2018 – 2025.

Sputnik Eesti kirjutas, et harilik lendorav (Pteromys volans) on üks kõige väiksemaid oravlaste perekonna esindajaid. Maailma mastaabis kuulub see näriline väheohustatud liikide hulka, kuid Eestis ähvardab lendoravat kiire väljasuremine vanade haavikute maharaiumise tõttu.

Eesti lendoravate kriitilise olukorra põhjuseks on vanade lehtpuumetsade, sh haabade intensiivne raie, mis harvendab nende näriliste elupaigad üksteisest lahutatud eraldiseisvateks saarekesteks. Nende vahel puuduvad oravatele ringiiikumiseks vajalikud puud, seetõtu ei leia närilised endile paljunemiseks paarilist otsides üksteist lihtsalt üles.

Teadlaste hinnangul saab lendorava populatsiooni seisundit pidada soodsaks juhul, kui on teada vähemalt 250 asustatud elupaika, millest on jooksval aastal asustatud umbes 150, teatas Sputnik Eesti varem.

2015. aasta seireandmete kohaselt on teada 39 asustatud lendorava elupaika.

Lendoravaid ähvardab väljasuremine
Lendoravaid ähvardab väljasuremine
Tagid:
lendorav, Euroopa Liit, Soome, Eesti

Peamised teemad