19:19 14. Detsember 2018
Kuula otse
  • USD1.1285
  • RUB75.2265
Ühendus Vene Kool Eestis käis haridusministeeriumis

Ühendus Vene Kool Eestis käis haridusministeeriumis

© Sputnik / Вадим Анцупов
Haridus
lühendatud link
3910

Pikki aastaid on Eesti haridus- ja teadusministeerium jäänud ükskõikseks venekeelse hariduse kaitsjate üleskutsete suhtes kohtuda, ent nüüd, nelja aasta möödudes sai niisugune kohtumine teoks.

TALLINN, 21. november — Sputnik. Eesti haridusministeerium kavatseb jätkata kurssi haridusvaldkonnast vene keele väljatõrjumisele, kuid ei tee seda siiski järsult nagu Lätis, vaid järk-järgult.

Seda teatas portaalile Sputnik Eesti MTÜ Vene Kool Eestis (VKE) esimees Mstisav Russakov ühenduse esindajate kohtumise põhjal riigi haridus- ja teadusministeeriumi ametniku Viivian Jõemetsaga, kes kureerib venekeelse hariduse valdkonda. Kohtumine toimus ministeeriumi Tallinna büroos. VKE poolt osales kohtumisel Russakovi kõrval juhatuse liige Dmitri Suhhoroslov ja nõukoguliige Alissa Blintsova.

Tallinn tõusis võistluses "Totaalse etteütluse pealinna" tiitlile liidrigruppi >>

Russakovi sõnul oli tegemist viimaste aastate jooksul esimese säärase kohtumisega – viimati kohtusid MTÜ Vene Kool Eestis juhatuse liikmed toonase haridus- ja teadusministri Jevgeni Ossinovskiga 2014. aasta mais. Alates 2016. aastast on haridusministriks Mailis Reps.

Kultuurivahendaja

Russakov teatas portaalile Sputnik Eesti, et seekordne kohtumine sai paljuski võimalikuks tänu Eesti kultuuriministeeriumi ametniku Anne-Ly Reimaa isiklikule osalusele, kes tutvus VKE eestvedajatega ühel OSCE kevadisel istungil Euroopas 2018. aastal.

Kultuuriministeeriumi nõunik oli vahendajaks ja tema abiga tuli kultuuri- ja teadusministeerium meile sammukese vastu. "Tänavuse aasta suvest saadik taotlesime seda kohtumist," lisas Russakov, märkides, et Reimaa osales ka kohtumisel.

"Raske öelda, kas meie kohtumine oleks ilma tema osaluseta teoks saanud. Eesti on niisugune riik, kus kõik on tuleneb isiklikest tutvustest," nentis ta.

Ministeeriumi ametlik koduleht ei teata asetleidnud kohtumisest ega sellel arutatud küsimuste kohta midagi.

Ikka samad küsimused, ikka samad mured

Kohtumisel oli arutlusel ulatuslik küsimustering, sealhulgas vene koolide praegune olukord, kaadrinappus ja vene koolidele uute kaadrite ettevalmistamise vajadus. Puudutati niinimetatud "ühendkoolide" küsimust, võimalusi eesti keele õpetamise parandamiseks ilma õppeainete eesti keelele üleviimiseta.

Russakovi sõnul on vene koolide teema Eestis siinsete võimude ja valitsevate erakondade poolt ülimalt politiseeritud:

"Kõik eesti poliitikud lähtuvad sellest, et venelased peavad õppima eesti keeles, "meie soovime nii", "sest see on Eesti". See on puhtalt poliitiline otsus."

Aga niisugune seisukoht, sedastab MTÜ Vene Kool Eestis juht, ei ole seotud pedagoogiliste küsimustega ega käepärasusega lapse enda puhul.

Muret tekitavad nii valitsusparteid ettepanekud venekeelse hariduse küsimus "lõplikult" lahendada kui ka minister mailis Repsi ettepanek muuta vene lasteaiad eestikeelseteks. Seetõttu kutsus VKE ministreeriumit üles tegema kõik selleks, et hariduse valdkonnas ei ilmeks äkilisi ja läbimõtlemata otsuseid.

Lätis leidis aset järjekordne terav russofoobiapuhang >>

"Me rõhutasime sel kohtumisel, et tahame, et rakendataks euroopalikku lähenemisviisi, mille puhul arenenud Euroopa riikides õpivad rahvusvähemused oma emakeeles," nentis Russakov.

VKE poolt kohtumisel osalenud tõid näiteid Ungarist, Soomest ja mitmetest teistest Euroopa Liidu riikidest.

Russakovi sõnul mingeid dokumente haridusministeeriumi ametnikele üle ei antud, nii et toimus põhiliselt kogemustevahetus ja puutepunktide otsimine. Kui vastav vajadus tekib, saab dokumente ja etepanekuid saata ka e-posti teel.

MTÜ Vene Kool Eestis esimees Mstislav Russakov avaldas lootust, et kohtumine ei jää viimaseks ja arvamustevahetus jätkub.

Nagu Sputnik Eesti on teatanud, esitatakse 2019. aastal Euroopa Komisjonile ja Euroopa Parlamendile menetlemiseks miljon allkirja kogunud petitsioon Minority SafePack. Selles dokumendis käsitletakse rahvusvähemustele Euroopa Liidu tasandil suuremate õiguste andmist.

"Praegu tegelevad rahvusvähemuste õigustega riiklikud seadusandlused ja nad tegelevad sellega viletsasti. Eestis näiteks ei tegelda sellega üldse. Nüüd aga võib juba ilmuda Euroopa Liidu tasandil direktiiv ja Eesti on sunitud sellega arvestama," ütles Mstislav Russakov Sputnik eesti korrespondendile.

Algatus Minority SafePack ei hõlma üksnes rahvusvähemuse võimalusi õppida emakeeles. See tähendab ka rahvusvähemuse keele kasutamist nende kompaktsetes elupaikades ja isegi teenindust samas keeles.

Tagid:
haridus, venekeelne, Haridusministeerium, MTÜ Vene Kool Eestis, Viivian Jõemets, Mstisav Russakov, Mailis Reps, Eesti

Peamised teemad