13:49 18. August 2019
Kuula otse
  • USD1.1076
  • RUB73.3855
Laieneb kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate ring, illustreeriv foto

Laieneb kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate ring

© Fotolia / Sergey Nivens
Haridus
lühendatud link
75 0 0

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps allkirjastas määruse, millega leevendatakse nõudeid pikaajalise töökogemusega õpetajatele. Nõuetele vastavaks loetakse nüüd ka 2014. ja 2015. aastal ülikooli õpetajakoolituse magistriõppe lõpetanud.

TALLINN, 23. jaanuar — Sputnik. Ministri Mailis Repsi sõnul kvalifikatsiooninõuded aitavad tagada, et vastutusrikkas õpetajaametis töötavad need inimesed, kellel on vastav haridus ja vajalikud oskused, teatas Haridus- ja teadusministeerium.

Haridusamet uurib Tallinna kooliõpilaste kinoskäigu kohta >>

"Kuid kvalifikatsiooninõuded peavad olema ka õiglased. Saime kogenud õpetajatelt signaale, et vaja on muudatusi. Olen kindel, et määruse muudatused aitavad kaasa sellele, et nõuded ei takistaks suurepärastel õpetajatel igapäevaselt meie laste heaks töötada," ütles Reps.

Tallinna ülelinnalise vastuvõtuga koolides algab õpilaste vastuvõtt, illustreeriv foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

Määruse "Direktori, õppealajuhataja, õpetajate ja tugispetsialistide kvalifikatsiooninõuded" uued sätted puudutavad kaht sihtgruppi – kõigepealt õpetajaid, kes ajavahemikus 7. september 2002 kuni 1. septembrini 2013 töötasid üldhariduskoolis või kutseõppeasutuses õpetajana ning vastasid siis kehtinud nõuetele.

Kui varem võis kahetsusväärsel kombel juhtuda, et õpetaja kvalifikatsiooni vastavus nõuetele sõltus sellest, kas tema tööleping oli sõlmitud määruses nimetatud kuupäeval, siis nüüd see probleem on lahendatud.

Teine sihtgrupp on aastatel 2014 ja 2015 õpetajakoolituse magistriõppe lõpetanud,kes ei saanud ülikoolist õpetaja kutset, kuna ülikoolidel puudus veel kutse andmise õigus. Ka nemad loetakse nüüd õpetaja kvalifikatsiooninõuetele vastavaks.

Määruse muudatus jõustub 25. jaanuaril.

Suur hulk koole alustas uut õppeaastat ilma kõigi õpetajateta, eriti vähe oli tööturul matemaatikaõpetajaid, vahedas uudisteportaal Sputnik Eesti septembri algul.

Saadikud ja avalikkus nõudsid "homopropaganda väljajuurimist" koolidest >>

Tungi reaalainete pedagoogiks õppimise vastu ei paista kuskilt ning värskelt pedagoogiks värvatutest pooled loobuvad juba pärast esimest õpetajaaastat. Koolid teevad kübaratrikke selleks, et õpetajaid, eriti aga matemaatikaõpetajaid oma kooli tööle meelitada.

Haridus- ja teadusministeerium lubab tõsta õpetajate miinimumpalga vähemalt 1250 euroni, mis toob 2019. aastaks kaasa keskmise palga tõusu vähemalt 1500 euroni, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Suve lõpus avaldatud Haridus- ja Teadusministeeriumi aastaanalüüsi kohaselt on õpilaste, õpetajate ja lapsevanemate rahulolu haridusega üldiselt suur, koolirõõm on suurim noorimate õppijate hulgas ja vähenenud on koolikiusamist kogenud õpilase osakaal.

"Oleks suurepärane, kui koolirõõm, millega lapsed esimesse klassi lähevad, jääks püsima võimalikult kauaks. Mured ja õpiraskused ei tohi jääda tähelepanuta. Hariduse kvaliteedi näitajateks ei ole üksnes head ainealased teadmised ja oskused neid rakendada," ütles minister Mailis Reps.

Statistikaameti andmetel oli 2017/2018. õppeaastal üldhariduskoolides 14 905 õpetajat, neist naisi 86% ja mehi 14%. Analüüsis on kasutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi andmeid seisuga 10.11.2017, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti mulu sügisel.

Eesti üldhariduskoolis oli kõige rohkem 51–60-aastaseid õpetajaid, sellesse vanuserühma kuulub ligikaudu iga kolmas nais- ja iga neljas meesõpetaja, kirjutab oma analüüsis Statistikaameti praktikant Krislin Metsis.

Alla 30-aastane oli iga kümnes nais- ja ligikaudu iga kuues meesõpetaja. Üle 60-aastaseid õpetajaid oli meeste ja naiste seas peaaegu ühepalju, mehi 17% ja naisi 16%.

Samal teemal

Õpetajate päev
Õpetajad said Õpetajate Kodu võtmed kätte
Rahvusvahelise hariduse päevad: millised riigid on tudengite seas menukad
Järgmisel aastal tõuseb õpetajate keskmine palk 1500 euroni
Eesti hariduse edulugu pälvis Stanfordis palju vastukaja
Tagid:
õpetaja, kool, Mailis Reps, Haridus- ja teadusministeerium, Eesti, haridus

Peamised teemad

  • Kõrgepinge hoiatussilt

    Siim Veskimehe varjunime all kirjutav tuntud ulmekirjanik ja poliitik Ants Miller küsib, kuidas sai juhtuda, et pärast NSV Liidust lahkumist end täielikult elektriga varustanud Eestist on 30 aastat hiljem saanud selle suurim sisseostja.

    36
  • Ämari lennubaas

    USA ja NATO üha laienev taristu Baltikumis ja Tallinna maniakaalne soov Pentagoni embuses lahustuda kujutavad Eestile nii sõjalist kui ka majanduslikku ohtu, leiab tuntud Venemaa sõjaline vaatleja Aleksandr Hrolenko.

    30
  • Sajandi palavaim juulikuu läks Eestist mööda, illustreeriv foto

    Nagu selgub, elas maakera rahvastik tänavu üle inimkonna ajaloos teadaolevalt kõige palavama juulikuu. Euroopa ja USA ilmastikuteadlased on ühel meelel, et kõiki soojarekordeid kogu maailma ulatuses võib lugeda peaaegu terve Celsiuse kraadi võrra ületatuks.

    35