16:09 18. Oktoober 2017
Tallinn+ 9°C
Kuula otse
Muinsuskaitseametile anti möödunud aastal kokku 93 korral üle erinevaid üksikleide või leiukogumeid.

Hobiarheoloog leidis hõbeaarde

© AFP 2017 / TOBIAS WALLSTROM
Eesti uudised
lühendatud link
7820

Mullu sügisel leidis hobiarheoloog Raplamaalt Kehtna vallast hõbeaarde, kuhu kuulusid kaks spiraalvõru ja kaks kaelavõru.

TALLINN, 24. veebruar — Sputnik. Eelmise aasta varasügisel teatas hobiarheoloog muinsuskaitseametile, et ta avastas Kehtna vallas metallidetektori abil hõbedast spiraalse käevõru.
Muinsuskaitseameti arheoloogia vaneminspektor Nele Kangert ütles BNS-ile, et hobiarheoloogil on muinsuskaitse ametist saadud otsinguluba.

Koheselt sõitis leiupaika muinsuskaitseameti inspektor ning paika lähemalt uurides ja leidu puhastades selgus, et tegemist polnud mitte üksikleiu, vaid hõbeesemetest koosneva leiukogumiga.
Leiupaika kaevates tulid maapinnast välja kaks külili vajunud ja teineteise sisse surutud hõbedast spiraalvõru ning nende alt kaks lapiti asendis kaelavõru. Samuti avastati leidude ümbert ja alt säilinud kasetohuribasid ja —tükikesi. Kasetoht oli osaliselt oli ka kaelavõrude ümber kleepunud.

Kaelavõrudest suurem kaalub 193,05 grammi ja väiksem 150,56 grammi.

Leidudele ekspertiisi koostanud Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogu juhataja Ülle Tamla hinnangul on kõik hõbeesemed väga hästi säilinud ning tüpoloogia põhjal hinnates pärinevad ilmselt 11. sajandi teisest poolest või 12. sajandi algusest.

Muinsuskaitseametile anti möödunud aastal kokku 93 korral üle erinevaid üksikleide või leiukogumeid, sealhulgas ligi kümme erinevat muinasaegset aarde- või peitleidu.

Enim teateid muinasleidudest jõudis muinsuskaitseametisse Harjumaalt ja Ida-Virumaalt. Kangert märkis, et ametile laekunud teave on kätte juhatanud mitu uut arheoloogidele seni teadmata muistist. Nende näol on enamasti tegemist kalme- või asulakohaga.

Üks tähelepanuväärsemaid möödunud aasta arheoloogilisi leide oli aprillis Lääne-Virumaalt Uhtna külast leitud mündiaare. Kokku leiti Uhtnast 51 Rooma münti, neli sõrmust, käevõrude katkeid ja pronksrõngas. Tegemist on seni suurima Rooma müntide leiuga Eestis. Vanim münt Uhtna aardest, mida oli võimalik määrata, on aastatel 161-176 troonil olnud keisrinna Faustina noorema ajal vermitud sesterts.

 

 

Peamised teemad