11:04 23. Oktoober 2017
Tallinn+ 1°C
Kuula otse
Rõivas vastas arupärimisele.

Rõivas vastas arupärimisele naasvate kaasmaalaste aitamise kohta

© Фото: riigikogu.ee/Erik Peinar
Eesti uudised
lühendatud link
1510

Pikaksveninud riigikogu istungil vastas peaminister Taavi Rõivas arupärimisele tagasipöörduvate kaasmaalaste abistamise kohta, peaministri sõnul on kaks kolmandikku Eestisse tulevatest inimestes Eesti kodanikud.

TALLINN, 9. mai — Sputnik. Riigikogu liikmed viitasid arupärimises, et Eestist on lahkunud viimase kümnendi jooksul hulk inimesi, samas on liikumine kahesuunaline ja osa inimesi tuleb tagasi. Arupärijad tundsid huvi, missugune on valitsuse poliitika tagasipöörduvate kaasmaalaste abistamise seisukohalt ning mida on riik teinud selleks, et Eestisse, oma kodumaale tagasipöördujaid oleks oluliselt rohkem ning missugune on nendele riiklik abi, teatab BNS.

"Kui möödunud aasta jooksul asus statistikaameti täpsustatud metoodika järgi Eestisse elama enam kui 15 000 inimest ja lahkus 13 000 inimest, siis rändesaldo on statistikaameti hinnangul 2410 inimest," ütles Rõivas arupärimisele vastates. Ta viitas statistikaameti andmetele, et ligikaudu kaks kolmandikku Eestisse tulevatest inimestest on Eesti kodanikud.

Rõivas märkis, et kui Eesti kodanikud otsustavad minna välismaale, näiteks õppima või töötama, siis see ei pruugi olla sugugi alati negatiivne. „Nii mõnigi välismaale õppima või karjäärivõimalusi otsima läinud inimene on Eestist eemal olles jõudnud maailma absoluutsesse tippu, tehes asju, mida ainult ühes riigis elades ei olekski võimalik teha," selgitas Rõivas. Eestisse naasmine on loomulikult iga inimese isiklik otsus ja paljude jaoks saab määravaks sobilik keskkond laste kasvatamiseks.

Ta rõhutas, et heaolu ja sissetulekute püsiva suurendamise tagab loomulikult eeskätt majanduskasv. Riik peab looma selleks toetava keskkonna, olgu siis tööjõumaksude langetamise, bürokraatia vähendamise või ka panustamise tootlikkuse, ekspordi ja investeeringute suurendamisse.

„Loomulikult on mujal riigis elades eriti oluline, et säiliks emakeele oskus ja side Eestiga. Suur osa sellest tööst tehakse läbi rahvuskaaslaste programmi, mille raames korraldatakse tagasipöördujate nõustamisi enne ja pärast tagasipöördumist, korraldatakse kohanemiskoolitusi, toetatakse väliseestlaste kultuuritegevust ja makstakse ka rahalisi tagasipöördumistoetusi," sõnas Rõivas.

Peaminister märkis, et kodumaale tagasipöörduja jaoks on esmatähtis, et tal oleks siin olemas töökoht ja eluase, et tema lapsed saaksid lasteaeda ja kooli. Rahvuskaaslaste programmi kaudu on tagasipöördujatel võimalik kasutada tagasipöördumistoetust ja nõustamisteenuseid. Samuti makstakse sotsiaaltoetust välisriigist Eestisse elama asunud vanaduspensioni eas Eesti kodanikule või Eesti rahvusest inimesele ning tema abikaasale, lastele ja vanematele, kui nende sissetulek on alla rahvapensioni määra. „Tagasipöördunud inimestel on samadel tingimustel nagu alalistel elanikel õigus sotsiaaltoetustele, näiteks peretoetused, toimetulekutoetus, rahvapension," sõnas Rõivas.

 

Peamised teemad