05:51 22. Oktoober 2017
Tallinn0°C
Kuula otse
Eesti noored peavad ennast rohkem maailmakodanikeks kui Eestimaalasteks.

Eesti noored peavad ennast maailmakodanikeks

© Sputnik / Вадим Анцупов
Eesti uudised
lühendatud link
1611

Emori mahukast noorte käitumist ja olemust käsitlevast uuringust ilmnes, et üle poole Eesti noortest peab oluliseks maailmakodanikuks olemist. Eestimaalaseks olemist tähtsustasid noored vähem.

TALLINN, 10. mai — Sputnik. „Eesti noored on avatud mõttelaadiga, neid iseloomustab suurem tolerantsus erinevate kultuuride ja vähemuste suhtes. Võrdõiguslikkus on nende jaoks oluliselt loomulikum kui täiskasvanute jaoks ja nad ei tee sellest numbrit," sõnas Emori uuringuekspert Kaidi Reedi. „Eesti riigi kaitsmine ning meie ühiskondlikes ja poliitilistes algatustes osalemine
jätab noori üsna ükskõikseks — vaid iga kümnes noor peab neid asju enda jaoks väga oluliseks."

„Eestimaalane olla on sama väärikas kui olla maailmakodanik. Me oleme tohutult väike osa maailmakodanikest, paljud rahvad isegi ei tea, mis riik on Eesti. Võimalik, et jääb mulje, et väljaspool Eestit on kõik parem ja inimesed huvitavamad. Eks igal inimesel ole oma arvamus, ka mulle meeldib uurida, mis välismaal toimub, aga tegelikult, kui tahta avastada, siis leiab need kõige paremad kohad ja inimesed ka meie oma Eestist," kommenteeris 8. klassi õpilane Anna uuringu tulemusi, teatab Emor pressiteade vahendusel.

Uuring käsitles ka noorte meediatarbimist ning meediabrändide positsioone. „Ootuspäraselt on noorte jaoks peamisteks meedia- ja suhtluskanaliteks Google, Youtube, Facebook ja Gmail. Vene noortel on Facebookist olulisem kanal Vkontakte ning Gmailile lisaks on populaarne ka mail.ru. Noorem (15-19-aastaste) vanuserühm kasutab aga lisaks Facebookile aktiivsemalt ka Twitterit ja Instagrami. Internetis hoiavad noored ennast uudistega kursis eelkõige Delfi ja Postimees online'i vahendusel, viimane on uudiste allikaks ainult eesti noortele, vene noored seda igapäevaselt ei jälgi," rääkis Kaidi Reedi.

„Uuring lükkab ümber levinud arvamuse, et noored telerit ei vaata — ilmneb, et siiski 7 noort 10-st teeb seda iga päev," märkis Kaidi Reedi. „Ka siin tuleb välja mõningane erinevus eesti ja vene noorte vahel — viimased vaatavad telerit oluliselt vähem, vaid ligi pooled.

Trükimeediat jälgivad iga päev vaid vähesed noored — alla viiendiku."

Kokku osales uuringus 1089 noort vanuses 15-25 (sihtrühma suurus Eestis 2015. aasta andmetel on 158 259 inimest).

 

 

Peamised teemad