00:38 17. Detsember 2017
Tallinn+ 1°C
Kuula otse
Lendorav.

Ohustatud lendoravale luuakse 25 püsielupaika

© Wikipedia / A.Popov
Eesti uudised
lühendatud link
1701

Määruse muutmise eesmärk on viia kaitsekord vastavusse viimaste aastate uuringute tulemustega, et tagada lendoravale kohane kaitse ning pidurdada elupaikade hävimine ja arvukuse drastiline langus.

TALLINN, 18. mai — Sputnik. Keskkonnaminister Marko Pomerants algatas määruse, millega muudetakse äärmiselt ohustatud lendorava olemasolevate püsielupaikade piire ja kaitsekorda ning moodustatakse 25 uut püsielupaika.

Hiljuti kirjutas Sputnik, et kuulub maailma mastaabis lendorav väheohustatud liikide hulka, kuid Eestis ähvardab lendoravat kiire väljasuremine vanade haavikute maharaiumise tõttu.

"Eeldan, et tuleb kirglik protsess, aga loom on tähelepanu ja kaitsmist väärt ning asjaga enam jorutada ei kannata," sõnas Pomerants keskkonnaministeeriumi pressiesindaja teatel.

Määruse muutmise eesmärk on viia kaitsekord vastavusse viimaste aastate uuringute tulemustega, et tagada lendoravale kohane kaitse ning pidurdada elupaikade hävimine ja arvukuse drastiline langus. Määruse ettevalmistamise käigus on üle kontrollitud kõik teadaolevad elupaigad ning põhjalikult analüüsitud nende kaitse alla võtmise või kaitse all hoidmise põhjendatust, teatab BNS.

Arvestades aastate jooksul kogutud uut teavet lendoravate kodupaiga suuruse, liikumise ja elupaikade kasutamise kohta ning hiljuti kinnitatud lendorava kaitse tegevuskavas toodud põhimõtteid, on praeguseks selge, et kehtiv kaitsekord ja püsielupaiga suurus jätkusuutlikku kaitset ei taga. Seetõttu kavatsetakse laiendada 13 olemasoleva püsielupaiga piire ja muudetakse kaitsekorda.

Lisaks algatatakse 25 uue püsielupaiga moodustamine aladel, kus pindalaline kaitse on lendorava populatsiooni ja elupaikade säilimiseks hädavajalik. Kaitsemeetmete kavandamisel on silmas peetud, et lendorava elupaikade tuumalad oleks ühendatud omavahel kas piiranguvööndite või riigimaal asuvate Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) kavandatavate lendorava levikukoridoridega.

Määruse muutmisega plaanitakse kustutada keskkonnaregistrist kolm elupaika, mis on hävinud või mille taasasustamine on elupaikade killustatuse tõttu ebatõenäoline.

Eelnõu kohaselt on kavas võtta lendorava püsielupaikadena kokku kaitse alla üle 6000 hektari, millest umbes kolmandiku moodustavad sihtkaitsevööndid ja kaks kolmandikku piiranguvööndid. Ligi 80 protsenti planeeritavast kaitstavast alast asub riigimaal.

Lendorava püsielupaiga sihtkaitsevööndis on eelnõu kohaselt keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, sest nende tegevuste tulemusena häviks — eelkõige raie tõttu — lendorava elupaikade tuumikalad ehk pesametsad. Püsielupaiga valitseja nõusolekul on lubatud metsakoosluse kujundamine vastavalt kaitse eesmärgile ja kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalikud tegevused, seal hulgas kujundusraie. Juhul, kui see on kooskõlas lendorava tegevuskavas antud tingimustega, saab kujundusraiega väikses mahus, mis on alla 20 tihumeetri, varuda ka küttepuid ning likvideerida tormimurdu ja —heidet või kahjustunud puitu.

Piiranguvööndis on eelnõu kohaselt lubatud püsielupaiga valitseja nõusolekul lage- ja kujundusraie. Ühe lageraielangi pindala võib olla maksimaalselt pool hektarit ja laius kuni 30 meetrit ning kavandatavat lageraielanki peab ümbritsema vähemalt 60 meetri raadiuses puistu kõrgusega vähemalt 15 meetrit.

Määruse algatamisotsusele järgneb huvitatud osapoolte kaasamine, mille viib läbi keskkonnaamet. Maaomanikele, omavalitsustele ja teistele huvigruppidele saadetakse teavituskirjad infoga kavandatavatest püsielupaikadest. Kaasamise käigus arutatakse läbi laekunud seisukohad ja ettepanekud ning vajadusel täpsustakse vastavalt eelnõud. Ettepanekute ja arvamuste laekumise järel on planeeritud juuni lõpus, juuli alguses infokoosolekud maaomanikele ja huvigruppidele.

Eestis elab lendorav praegu teadaolevalt veel vaid Virumaa vanades metsades, kuigi ta on ajalooliselt asustanud mandri-Eesti erinevaid alasid, seal hulgas on tema levik ulatunud Pärnu- ja Raplamaalegi. Lendorava asurkonna säilimist mõjutavatest ohuteguritest on kriitilise tähtsusega elupaikade isoleeritus ja hävimine ning asurkonda moodustavate loomade väike arv. Lisaks ohustavad liiki kisklus, pesapuude raie, häirimine ja kliima muutumine.

Teadlaste hinnangul saab lendorava populatsiooni seisundit pidada soodsaks juhul, kui on teada vähemalt 250 asustatud elupaika, millest on jooksval aastal asustatud umbes 150.

2015. aasta seireandmete kohaselt on teada 39 asustatud lendorava elupaika.

 

Samal teemal

Eesti lendoravaid ähvardab kiire väljasuremine
Lendoravaid ähvardab väljasuremine

Peamised teemad

  • Illustreeriv foto

    Infotehnoloogia ekspert ja portaali geenius.ee peatoimetaja Hendrik Roonemaa soovitab kõigil Eesti inimestel oma internetiparoolid kiiremas korras välja vahetada, sest reedel avalikustatud leke on arvatust märksa suurem.

    37
  • Vene dessant siseneb Krimmi, Illustreeriv foto

    2. detsembril 2017. aastal kuulutas õhudessantvägede ülem Andrei Serdjukov välja eraldi õhuvägede dessantpataljoni moodustamise Krimmis.

    44
  • Inna Zlidnis

    Eesti jalgpallikoondise ja Ungari jalgpalliklubi Ferencváros mängija Inna Zlidnis rääkis portaalile Sputnik Eesti naiste jalgpallist, Ungari köögi mõjust figuurile ja sellest, kas Budapesti linna tasub külastada.

    88