16:44 27. Jaanuar 2020
Kuula otse
  • USD1.1035
  • RUB68.1692
Eesti uudised
lühendatud link
58 0 0

Keskmine brutokuupalk kasvas käesoleva aasta teises kvartalis aastaga 7,6 protsenti 1163 euroni ja brutotunnipalk 4,5 protsenti 6,91 euroni; võrreldes esimese kvartaliga kasv aeglustus vastavalt 0,5 ja 3,2 protsendipunkti.

TALLINN, 30. august — Sputnik. Keskmine brutokuupalk oli aprillis 1141 eurot, mais 1129 eurot ja juunis 1220 eurot. Juunikuu kõrgem brutokuupalk tulenes peamiselt ebaregulaarsete preemiate ja lisatasude ning puhkusetasude suurenemisest, teatas statistikaamet.

Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud langesid võrreldes eelmise kvartaliga palgatöötaja kohta 8,3 protsenti, kuid tõusid võrreldes 2015. aasta teise kvartaliga 15,6 protsenti. Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud mõjutasid keskmise brutokuupalga aastakasvu 0,3 protsendipunkti võrra. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 2015. aasta teise kvartaliga võrreldes 7,3 protsenti, jäädes esimese kvartali aastakasvuga, mis oli 7,2 protsenti, suhteliselt samale tasemele.

Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, tõusis võrreldes 2015. aasta teise kvartaliga tänu jätkunud tarbijahindade langusele kiiremini kui keskmine brutokuupalk — 8,3 protsenti. Reaalpalk on tõusnud eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes alates 2011. aasta teisest poolest.

Keskmine brutokuupalk oli 2016. aasta teises kvartalis kõrgeim info ja side tegevusalal ning finants- ja kindlustustegevuses. Võrreldes 2015. aasta teise kvartaliga tõusis keskmine brutokuupalk ja —tunnipalk peaaegu kõigil tegevusaladel, välja arvatud mäetööstuses. Kõige enam tõusis keskmine brutokuupalk ja —tunnipalk kinnisvaraalases tegevuses — 23,5 protsenti. Keskmisest kiirem palgakasv oli ka haldus- ja abitegevustes, moodustades 13,5 protsenti, 12,6 protsenti majutuses ja toitlustuses ning 11,5 protsenti info ja side tegevusalal. Brutokuupalga aastakasv oli 9,4 protsendiga kiireim Eesti eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes ja 5,5 protsendiga aeglaseim riigile kuuluvates asutustes.

Maakonniti oli 2016. aasta teises kvartalis kõrgeim brutokuupalk Harju, Tartu, Viljandi ja Lääne maakonnas ning madalaim Põlva, Ida-Viru ja Valga maakonnas. Keskmise brutokuupalga aastakasv oli kiireim Tartu ja Pärnu maakonnas ning aeglaseim Ida-Virumaa maakonnas.

Palgastatistika uuringu alusel oli 2016. aasta teises kvartalis täistööajale taandatud töötajate arv 1,8 protsenti väiksem kui eelmises kvartalis ja 1,5 protsenti väiksem kui 2015. aasta teises kvartalis. Täistööajale taandatud töötajate arv vähenes aastataguse ajaga võrreldes keskmisest enam mäetööstuses ja muudes teenindavates tegevustes ning tõusis enim finants- ja kindlustustegevuses ning kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses.

2016. aasta teises kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1568 eurot ja tunnis 10,32 eurot. Keskmine kuutööjõukulu palgatöötaja kohta tõusis 2015. aasta teise kvartaliga võrreldes 7,5 protsenti.

Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. 2016. aastal on valimis 12 350 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata.

Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest ehk puhkusetasu, hüvitised ja muu sarnane, ei kajastu. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, hüvitisi ja toetusi palgatöötajatele.

 

Tagid:
raha, kuupalk, palgatöötaja

Peamised teemad