08:49 23. September 2017
Tallinn+ 10°C
Kuula otse
Eesti mets, illustratiivne foto

KIK-i tegevuseelarve kahaneb tuleval aastal 12 protsenti

© Flickr / Holger Vaga
Eesti uudised
lühendatud link
1410

Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) järgmise aasta tegevuseelarve kahaneb tänavusega võrreldes 12 protsenti ning sihtasutuse töökohtade arv väheneb kuni 13 inimese võrra.

TALLINN, 21. detsember — Sputnik. KIK-i nõukogu kinnitas teisipäeval asutuse 2017. aasta eesmärgid ning tegevuseelarve, mis on 12 protsenti väiksem kui sel aastal. Kuna KIK-i kaudu suunatavad toetusrahad vähenevad märkimisväärselt, korraldab asutus töö ringi ning vähendab ka töötajate arvu, teatas sihtasutus.

Kokku võib töötajate arv väheneda kuni 13 inimese võrra. Esindused maakonnas säilivad ning võtavad enda kanda ka osa seni Tallinnas asunud spetsialistide tööst.

"KIK-i ülesanne on pakkuda riigile ja selle inimestele parimat teenust ning käia muutustega kaasas. Kui toetusraha hulk on väiksem ja riik tervikuna otsib võimalusi efektiivsemaks toimimiseks, tuleb seda teha ka meil," ütles pressiteate vahendusel sihtasutuse nõukogu esimees keskkonnaminister Marko Pomerants, vahendas BNS.

Nõukogu otsusega ühendatakse KIK-i struktuuris seni eraldi olnud kaks toetuste põhisuunda — struktuuritoetused ja keskkonnaprogramm — üheks toetuste üksuseks. Uue töökorralduse järgi tegeleb edaspidi üks üksus, sõltumata rahastusallikast, erinevate valdkondade rahastamise korraldamisega.

Töö ümberkorraldamise põhieesmärk on tõsta toetuste vahendamise efektiivsust, luues ühtne valdkonnapõhine toetuste jagamise süsteem, mis lihtsustaks muuhulgas asjaajamist ja KIK-i partneritega suhtlemist. Samuti ühendatakse siseaudiitori ja projektiauditi funktsioonid ning moodustatakse siseauditi üksus, teatas KIK.

Muudatus on toimunud ka KIK-i juhtimises. Ainukese juhatuse liikmena jätkab tööd Veiko Kaufmann, kes on asutuse eesotsas olnud üle nelja aasta.

KIK rahastab erinevaid keskkonnaprojekte Eesti keskkonnatasudest laekuvast rahast, süsinikdioksiidi kvoodimüügi tuludest ning Euroopa Liidu struktuurifondidest. Lisaks pakub KIK võimalust taotleda sihtotstarbelist laenu keskkonnaprojektide elluviimiseks.

KIK-ile keskkonnatasude seaduse alusel laekuv raha ehk keskkonnaprogramm on märkimisväärselt vähenenud. 2012. aastal oli see 35,8 miljonit eurot, 2013. aastal 36,7 miljonit, 2014. aastal 38,3 miljonit, 2015. aastal 35,1 miljonit, 2016. aastal 28 miljonit ning 2017. aastal prognooside järgi vaid 25,6 miljonit eurot.

Selle tingib eelkõige põlevkivitööstuse päästepakett, mille valitsus kevadel vastu võttis ning mille alusel külmutatakse sektori ressursitasud.

Samuti on vähenenud KIKi kaudu suunatavad Euroopa Liidu struktuurivahendite summad. Perioodil 2007-2013 oli toetusraha 730 miljonit eurot, käimasoleval perioodil 2014-2020 on seda ligikaudu 150 miljonit eurot vähem ehk 588 miljonit eurot.

Tagid:
keskkonnaprogramm, rahastus, loodus, keskkond, toetus, KIK, Keskkonnaministeerium, Marko Pomerants, Eesti, EL

Peamised teemad