05:11 28. Veebruar 2017
Tallinn+ 2°C
Kuula otse
Süstlad, illustratiivne foto

Paldiski maanteel ei avata süstlavahetuspunkti

© Sputnik / Сергей Венявский
Eesti uudised
lühendatud link
19 0 0

Kuigi halduskohus leidis, et narkomaanide süstlavahetuspunkt ei ohustaks Paldiski maanteel kedagi ja oleks avalikes huvides, seda sinna ei tule, sest Tervise Arengu Instituut pole nõus süstlavahetusteenust selles asukohas rahastama.

TALLINN, 22. detsember — Sputnik. Tervise Arengu Instituudi (TAI) keeldumine tähendab, et Paldiski maanteele kolib asendusravi ja erinevad nõustamisteenused ning Põhja-Tallinn jääb järgmise aasta alguses teadmata ajaks ilma statsionaarse süstlavahetuspunktita, ütles Põhja-Tallinna vanem Raimond Kaljulaid pressiesindaja vahendusel. "Tegemist on kehva otsusega, arvestades, et tegemist on küllalt tõsise uimastiprobleemiga linnaosaga," ütles Kaljulaid.

Süstlavahetuspunkt Tallinnas
© Sputnik / Вадим Анцупов

Halduskohtu otsuse kohaselt oli linna korraldus Paldiski maanteele süstlavahetuspunkti loomise kohta õiguspärane. Kohus märkis, et süstlavahetuspunkt ohustaks selle vahetus läheduses elavate inimeste tervist ja et linn langetas otsuse avalikes huvides. Kohus ei pidanud asjakohaseks ka süstlavahetuspunkti vastaste väiteid nagu oleks Erika tänaval tegutsenud süstlavahetuspunkti sulgemine seotud Arsenali keskuse ärihuvidega. 

Kaljulaidi sõnul ei ole suvine poleemika linnaosa juhtide ja Pelgulinna elanike vahelisi suhteid kahjustanud.

"Üks Reformierakonna esindaja on käitunud inetult, avalikkust eksitanud, esinenud kohaliku kogukonna eestkõnelejana, kuid oma poliitilist kuuluvust ja huve pole ära toonud. Linnaosal on Pelgulinna kogukonnaga väga head vastastikused suhted. Linnaosa üks prioriteete järgmisel aastal on Pelgulinna esindusväljaku rajamine, mille kujundame tihedas koostöös kohaliku kogukonnaga," ütles Kaljulaid.

Elanikud ei taha kodu lähedale süstlavahetuspunkti

Pelgulinna elanikud edastasid Põhja-Tallinna linnaosavanemale Raimond Kaljulaiule üle 1430 allkirjaga petitsiooni, milles nõuti sisulist alternatiivi Põhja-Tallinna süstlavahetuspunktile. Petitsiooni algatajad ei nõustunud süstlavahetuspunkti kolimisega Paldiski maanteele ei ajutiselt ega püsivalt, kirjutas ERR suvel.

"Me ei kahtle süstlavahetusteenuse või metadoonravi vajalikkuses, kuid Erika tänava kogemus näitab väga selgelt, et süstlavahetuspunkti rajamine keset elurajooni ei ole toimiv lahendus," selgitas eeskõneleja Marko Vaik.

Pelgulinna elanike hinnangul on vaja otsida lahendusi, kus ja kuidas abistada narkomaane viisil, et see ei mõjutaks olulisel määral inimeste turvalisust ja kodurahu.

Tallinnas tegutsevat kolme süstlavahetuspunkti külastati eelmisel aastal kokku ligi 30 000 korral ning need jagasid välja ligi 800 000 süstalt, selgub TAI avaldatud uuringust, kirjutas Sputnik Eesti varem.

Tallinnas peaks olema kümme süstlavahetuspunkti

TAI tellitud uuringu kokkuvõttes soovitatakse Tallinnas juba tegutsevale kolmele süstlavahetuspunktile lisaks rajada veel kuus või seitse sarnast keskust.

Kahjude vähendamise keskusi ehk elanikkonna seas tuntud ka kui süstlavahetuspunkte oli Eestis oktoobri keskpaiga seisuga 14, millest kolm asub Tallinnas — üks Põhja-Tallinna linnaosas ning kaks Kesklinna linnaosas.

"See ei ole piisav, et narkootikumide süstimisega kaasnevaid ohte ja kahjusid maksimaalselt vähendada," märgitakse uuringu kokkuvõttes. "Analüüsi tulemustest selgub, et tegelik vajadus Tallinnas on kokku üheksa kahjude vähendamise keskuse järele," rõhutatakse raportis.

"Juurde tuleb rajada seitse keskust järgmises järjekorras: kaks Lasnamäe linnaossa Pae ja Seli asumisse, üks Põhja-Tallinna linnaossa nii, et keskmes oleks Sitsi asum, üks Kristiine linnaossa Lilleküla asumisse Tondi lähedale, üks Nõmme linnaossa Männiku asumisse, üks Mustamäe linnaossa Mustamäe ja Kadaka asumi piirimaile ja üks Haabersti linnaossa Õismäe asumisse," täpsustatakse uuringus.

Tallinna kolmes asumis on kümnendik elanikest süstivad narkomaanid

Protsentuaalselt kõige rohkem on süstivaid narkomaane Põhja-Tallinnas Sitsi asumis, kus neid on TAI uuringu kohaselt 13,6 protsenti kogu asumi elanikkonnast. Põhja-Tallinna linnaosa Karjamaa asumis on 11,2 protsenti elanikest süstivad narkomaanid. Tallinna Kesklinna linaaosas Juhkentali asumis on süstivaid narkomaane 9,7 protsenti elanikest.

Linnaosadest ongi suhteliselt kõige rohkem süstivaid narkomaane 59 413 elanikuga Põhja-Tallinna linnaosas. Seal elab või viibib 33 protsenti Tallinna narkootikume süstivat inimestest ehk hinnanguliselt 1807 süstijat, märgitakse uuringus.
Hinnanguliselt sama palju on süstivaid narkomaane ka kaks korda suuremas Lasnamäe linnaosas. Lasnamäel elab 118 776 inimest ja seal elab või viibib samuti umbes kolmandik kõigist Tallinna narkootikume süstivatest inimestest ehk hinnanguliselt 1807 süstijat.

Baltikumis juhib narkootikumide tarbimist ülekaalukalt Eesti

Euroopa uimastiraporti andmeil tarbitakse Eestis oluliselt rohkem keelatud aineid kui Lätis ja Leedus — Eesti on seejuures kanepi, amfetamiinide ja ecstasy tarbimise poolest kõrgemal ka Euroopa Liidu keskmisest.

Valdavalt 2014. aasta andmete põhjal tehtud analüüsist selgub, et üle veerandi EL-is elavatest 15-64-aastastest inimestest ehk kokku 88 miljonit on tarvitanud narkootikume. Enamasti on tarbitud kanepit, kuid paljud on tarbinud ka kokaiini, amfetamiine, ecstasyt ja teisi meelemürke.

Samal teemal

Tallinna süstlavahetuspunkte külastati mullu ligi 30 000 korral
Tallinna kolmes asumis on kümnendik elanikest süstivad narkomaanid
Tagid:
süstlavahetuspunkt, protest, narkomaanid, süst, Halduskohus, Tervise Arengu Instituut, Raimond Kaljulaid, Paldiski maantee, Põhja-Tallinn, Eesti