04:35 31. Mai 2020
Kuula otse
  • USD1.1136
  • RUB78.4416
Eesti uudised
lühendatud link
55 0 0

Valitsus otsustas neljapäevasel istungil anda Eesti kodakondsus kokku seitsmele inimesele, viis nendest on korduvalt karistatud, ning lisaks taastada ühe inimese kodakondsus.

TALLINN, 22. detsember — Sputnik. Valitsus otsustas anda Eesti kodakondsus emale ja tema alaealisele lapsele tingimusel, et ema vabastatakse senisest kodakondsusest, teatas BNS-ile valitsuse pressiesindaja.

Ka otsustas valitsus neljapäevasel istungil taastada Eesti kodakondsus selle alaealisena kaotanud inimesele. Eesti kodakondsust taastada sooviv inimene peab elama püsivalt Eestis. Eesti kodakondsus taastatakse talle tingimusel, et ta vabastatakse senisest kodakondsusest. Taotleja avaldus Venemaa kodakondsusest vabastamiseks on menetlusse võetud. Kodakondsuse seaduse kohaselt on alaealisena Eesti kodakondsuse kaotanud inimesel õigus kodakondsuse taastamiseks.

Eesti keele õppe kvaliteedi tõus saab nii lasteaias, põhikoolis, gümnaasiumis kui ka kutseõppekeskustes riiklikuks prioriteediks
© Sputnik / Александр Заболотный

Ka otsustas valitsus neljapäevasel istungil anda Eesti kodakondsus viiele korduvalt karistatud inimesele, kelle karistatus on kustutatud.

Esimest inimest on kahel korral karistatud tahtlike kuritegude eest ning ta on toime pannud viis väärtegu. Tema karistatus on kustunud. Taotleja viimase kuriteo toimepanemisest on möödunud üle 13 aasta ning viimase väärteo toimepanemisest peaaegu kolm aastat.

Teist inimest on kahel korral karistatud tahtlike kuritegude eest ning kes on toime pannud kolm väärtegu. Tema karistatus on kustunud ning tema viimase kuriteo toimepanemisest on möödunud peaaegu 16 aastat ja viimase väärteo toimepanemises viis aastat.

Kolmandat kodakondsuse taotlejat on kolmel korral karistatud tahtlike kuritegude eest ning kes on toime pannud 12 väärtegu. Tema karistatus on kustunud ning tema viimase kuriteo toimepanemisest möödunud 13 aastat ning viimase väärteo toimepanemisest on möödunud peaaegu viis aastat.

Ka otsustas valitsus anda Eesti kodakondsuse inimesele, keda on neljal korral karistatud tahtlike kuritegude eest ning kes on toime pannud kaks väärtegu. Tema karistatus on kustunud ning viimase 13 aasta jooksul ei ole ta ühtegi kuritegu ning viimasel kuuel aastal ühtegi muud õigusrikkumist toime pannud. 

Viiendat taotlejat on kahel korral karistatud tahtlike kuritegude eest ning lisaks on ta toime pannud 11 väärtegu. Tema karistatus on kustunud ning tema viimase kuriteo toimepanemisest on möödunud üle kaheksa aasta ning viimase väärteo toimepanemisest on möödunud viis aastat.

Valitsus otsustas keelduda kodakondsuse andmisest inimesele, keda on neljal korral karistatud tahtlikult toimepandud kuritegude eest ning kes aastatel 2006-2012 on toime pannud 14 väärtegu. Taotleja karistatus ei ole kustunud.

Eesti kodakondsusest loobus 27 inimest

Valitsus otsustas vabastada siseministeeriumi ettepanekul Eesti kodakondsusest 27 inimest, neist 26 elavad püsivalt välisriigis ja soovivad võtta oma elukohajärgse riigi kodakondsuse. Neist 11 elavad Soomes, kuus Venemaal, neli Ühendkuningriigis, kaks Norras, üks Iirimaal, üks Šveitsis ja üks Saksamaal.

Üks inimene elab Eestis ning taotleb Eesti kodakondsusest vabastamist seoses Saksamaa kodakondsuse olemisega.

Politsei- ja piirivalveametiga (PPA) andmetel elab Eestis ligi 1200 noort vanuses 15-23, kellel on Eestis kehtiv elamisluba või —õigus, kuid kes ei ole taotlenud Eesti kodakondsust.

Kultuuriministeerium koostöös siseministeeriumi, Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse „Meie Inimesed" (MISA) ning PPA korraldasid sel sügisel Eestis elavatele määratlemata kodakondsusega noortele teavituskampaania, millega kutsuti noori Eesti passi taotlema.

Eesti ühiskonna lõimumismonitooringu 2015 kohaselt soovib üle poole määratlemata kodakondsusega inimestest Eesti kodakondsust ja vaid iga neljas on oma praeguse staatusega rahul. Vaid seitse protsenti neist sooviks Venemaa kodakondsust.

Teavituskampaania käigus jagati informatsiooni uuenenud kodakondsusseaduse ning Eesti kodakondsusega kaasnevate õiguste ja võimaluste kohta.

Kultuuriminister Indrek Saar selgitas, et näiteks ei saa alaealistelt enam kodakondsust ära võtta ja alla 15-aastane alaealine, kes on Eestis sündinud või kes asub kohe pärast sündi koos vanematega püsivalt Eestisse elama, saab Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras sünni hetkest.

Määratlemata kodakondsusega inimesed  peavad peamisteks takistusteks kodakondsuse omandamisel suutmatust ära õppida eesti keelt ning kodakondsuseksami keerukust. .
© Sputnik / Вадим Анцупов

Lisaks tehti seaduses tehnilisi muudatusi, et lihtsustada menetlusi, luua paindlikkust ning viia seadus kooskõlla teiste seadustega. Enam pole näiteks vaja kodakondsuse taotlejal kuus kuud oodata ja seejärel oma soovi kodakondsuse taotlemisest uuesti kinnitada.

Keskerakonna juhtimisel sündinud uus valitsusliit lubas senise kodakondsuspoliitikaga jätkata. Võimuliit lubas muulastele tagada kvaliteetse eesti keele õppe, et aidata nende eesti keel nõutavale tasemele tõsta.

Eesti keele õppe kvaliteedi tõus saab nii lasteaias, põhikoolis, gümnaasiumis kui ka kutseõppekeskustes riiklikuks prioriteediks ja selleks lubab uus võimuliit tagada vajalikud õppevahendid ning õpetajate täiendkoolituse.

Samuti on uuel valitsusel kavas tõsta venekeelse elanikkonna teadlikkust õiguskeskkonnast ja tagada neile riigi õigusabi. Kui veel mullu sügisel kinnitas ametist lahkuv siseminister Hanno Pevkur, et sisekaitseakadeemia kolimine Ida-Virumaale on päevakorrast maas, siis uus koalitsioon lubab akadeemia siiski Narva viia.

Tagid:
karistatud isik, otsus, valitsus, elamisluba, kodakondsus, Indrek Saar, Eesti

Peamised teemad