17:01 23. August 2019
Kuula otse
  • USD1.1083
  • RUB72.7560
Suurim alaraporteerimine on tegevusaladel, mis on alati silma paistnud suure varimajanduse osakaaluga – näiteks ehitus, illustratiivne foto

Riik kaotab palga alaraporteerimise tõttu 170 miljonit aastas

© Sputnik / Игорь Зарембо
Eesti uudised
lühendatud link
30 0 0

Majandusteadlase ja Tartu Ülikooli doktorandi Kaspar Oja koostatud uuringu kohaselt alaraporteeritakse Eestis enam kui 65 000 inimese töötasu, mistõttu kaotab riik iga-aastaselt 170 miljonit eurot maksutulu

TALLINN, 27. jaanuar — Sputnik. Palga alaraporteerimise suurusjärk on ka teistes uuringutes sarnane, aga see uus töö näitab peamiselt alaraporteerimise dünaamikat, ütles Oja BNS-ile. "Alaraporteerimine on kasvanud. Siin taga on mitu tegurit. See kasvas kriisi ajal ja ka viimastel aastatel kasvas."

Viimaste aastate kasvu taga on töötamise registri käivitamine, mis tähendas seda, et päris must majandus kadus ära ja läks halli tsooni, rääkis Oja. Teine aspekt on ökonomisti sõnul OÜ-tamine ehk palga asemel omanikutulu maksmine. Kuna see on suures osas legaalne ja seadusandja selle muutmiseks samme ei astu, kasutavad inimesed seda aina enam, kuna nii on rahaliselt soodsam, rääkis ökonomist.

Suurim alaraporteerimine on tegevusaladel, mis on alati silma paistnud suure varimajanduse osakaaluga — näiteks ehitus, rääkis Oja. Samas on see levinud ka teenindussegmentides nagu seadmete remont ja äriteenused, mis viitavad OÜ-tamisele — sinna hulka lähevad näiteks juhtimiskonsultatsioonid, finantskonsultatsioonid ja muu selline.

"Mis on see nii-öelda OÜ-s elamine — et üks inimene, kellel on osaühing, ostab endale näiteks diivani. Kirjutab, et see on tal büroos, aga tegelikult ostab selle endale koju. Siis ta selle arvelt näitab ka oma kasumit väiksemana ja ei maksa selle pealt ka mingeid makse," rääkis Oja.

Oja sõnul on mitmeid empiirilisi indikaatoreid, et Eestis on probleeme palkade alaraporteerimisega. Näiteks on meie ettevõtete investeeringud suuremad kui Lätil ja Leedul, samas on majanduskasv väiksem. Seetõttu võib olla, et Eesti ettevõtted näitavad investeeringutena majapidamiste püsikaupade tarbimist, rääkis Oja. "Need kirjutatakse ettevõttete kuludesse või siis investeeringuteks, aga tegelikult peaks olema tegemist palgakuluga."

Lisaks on rahandusministeerium toonud välja, et näiteks 2014. aasta andmetel oli kuni viieaastaste Land Cruiseri kasutajate hulgas kõige levinumaks palga suuruseks miinimumpalk ja kahe kolmandiku kasutajate sissetulek jääb alla 1200 euro kuus. Samadel andmetel on Audi Q7 kasutajate mediaansissetulek 500 euro võrra madalam kui Audi A3 kasutajate mediaansissetulek.

Oja hinnangul tuleks probleemi lahendamiseks teha seadused selgemaks, et oleks aru saada, mis on õige käitumine, mida seadusandja ette näeb. "Kui meil on seadused, mis võimaldavad ühtedel ettevõtetel maksta samas tegevusharus vähem makse, ei ole see konkurentsi jaoks õiglane. Nende ettevõtete jaoks, kes ausalt makse maksavad, on tööjõud kallim ja neil on keerulisem tegutseda," märkis Oja.

"Samuti võib osa tööjõust siirduda harudesse, kus on äriplaani osaks kasutada hallil alal olevat maksueelist. Samas, kui need inimesed suures ettevõttes töötaksid, võiksid nad pakkuda suuremat lisandväärtust. Ehk siis majanduses võib tekkida olukord, kus ressursid lähevad suhteliselt madala lisandväärtusega harudesse," lisas ta.

Lisaks võib tekkida probleem uue valitsuse sotsiaalpoliitikaga, mis võtab aluseks inimeste sissetulekuid ja mida tehakse registripõhiselt, ütles Oja. "Kuna registrinumbrid on [sissetulekute alaraporteerimise] tõttu valed, siis see poliitika saab olema äärmiselt ebaefektiivne."

Uuringu alus oli sisuliselt väikeste ja suurte ettevõtete palkade võrdlus, võttes arvesse väikeste ja suurte ettevõtete produktiivsust. Väikefirmade palk moodustas 2015. aasta neljandast kvartalist 2016. aasta kolmanda kvartalini 19 protsenti kogu ettevõtlussektori palgast, samas kasumid moodustasid 49 protsenti kõigist kasumitest.

Oja koostatud uuringu alusel on viimase aasta jooksul palk alaraporteeritud keskmiselt 65 000 täistööajale taandatud töötaja puhul. Oja sõnul on inimeste hulk tõenäoliselt märgatavalt suurem, sest alaraporteeritakse ka osalise tööajaga töökohti.

Alaraporteeritud summa moodustab umbes 700 miljonit eurot aastas, mis võiks Oja hinnangul tähendada riigieelarvele vähemalt 140 miljoni euro suurust maksukaotust. Kui puudujääv summa kokku koguda, võiks Oja sõnul sotsiaalmaksu langetada 2,1 protsendipunkti võrra.

Kaspar Oja on majandusteadlane, kes töötab Eesti Pangas ökonomistina. Ettekande uuringust pidas ta reedel Eesti Majandusteaduse Seltsi aastakonverentsil.

Tagid:
alaraporteerimine, majandusteadlane, maksutulu, töötasu, uuring, , Kaspar Oja, Eesti

Peamised teemad