23:20 19. August 2017
Tallinn+ 19°C
Kuula otse
President Kaljulaid külastas Pärnu- ja Raplamaad

President külastas Pärnu- ja Raplamaad

© Sputnik / Евгений Ашихмин
Eesti uudised
lühendatud link
30 0 0

President Kersti Kaljulaid kohtus reedel visiidil Raplamaale vabakonna esindajate ja omavalitsuste juhtidega ning külastas kohalikke ettevõtteid, neljapäeval külastas riigipea Pärnumaad

TALLINN, 3. veebruar — Sputnik. Reedese ringsõitu alustas riigipea 25. tegevusaastat tähistavast Pahkla Camphilli Külast, kus ta tutvus liikumise tegevuse ja eesmärkidega ning tegi ringkäigu erihoolekannet vajavatele täiskasvanutele kogukonnas elamise teenust pakkuva küla majades.

Seejärel külastas president Kaljulaid Eesti kapitalil põhinevat mööblitootmisettevõtet Harviker OÜ, mis valmistab vineerist lasteaia- ja köögimööblit ning kasepuidust garderoobidetaile, teatas presidendi kantselei.

Loomebaasis vestles president täiskasvanutele ja lastele suunatud MTÜ Loomeruum ja Kultuuriklubi BAAS eestvedajatega pikemalt kogukonnategevusest. Loomeruumis toimuvad mitmed pärimuse, käsitöö ja muusikaga seotud koolitused, töötoad ja kursused. Kultuuriklubi BAAS rikastab kohalikku kultuurimaastikku erinevate kontsertide, vestlusõhtute, teatrietenduste, loodusfilmiõhtute ja klubiliste tegevuste kaudu.

"Kui räägitakse, et kultuuri on raske luua, siis kogukonnas ja kohapeal ei ole seda raske, sest siin sa tead, kes mida tahab ja oskab," tunnustas riigipea kogukonna panust kultuurielu arendamiseks. "See on oluline sotsiaalne innovatsioon, mida te siin teete," lisas Kaljulaid.

President külastas ka Eesti piima- ja lihaveisekasvatajaid ühendavat Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistut (ETKÜ), mis korraldab kogu riigi veiste aretustööd. Lisaks ettevõtte tegevustega tutvumisele, tegi riigipea ringkäigu ka ETKÜ laboris ja tõuveiste lautades.

Raplamaa visiidi lõpetas riigipea kohtudes Raplamaa kohalike omavalitsuste juhtide ning Valtu Külaseltsiga.

Ringsõit Pärnumaal

President külastas neljapäeval Pärnumaa visiidi käigus kohalikke ettevõtteid ja haridusasutusi, kohtus vabakonna esindajate ja omavalitsuste juhtidega ning viis pärja Pärnu Vabadussõja mälestussamba juurde.

Hommikul arutas Kaljulaid turismiarendajatega võimalusi Pärnut külastajatele veelgi atraktiivsemaks muuta, sealhulgas ka võimalusi parandada transpordiühendusi Rail Balticu ja lennujaama kaudu. Riigipea soovitas neil, kes toetavad Rail Balticu ehitamist samuti oma seisukohta valjusti välja öelda, sest tihti jäävad meedias kajama rohkem vastuhääled.

Seejärel külastas riigipea Pärnumaa Kutsehariduskeskust ning esines haridusjuhtide aastakonverentsil avakõnega. Kutsehariduskeskuses kohtus ta direktori, õppejõudude ja õpilastega ning külastas erinevaid õperuume.

Riigipea sõnul on väga oluline, et koolid teeksid koostööd ettevõtetega nii nagu Pärnu Kutsehariduskeskus ja lisas, et sellised head koolid peaksid endast rohkem rääkima, et õpilased neid kindlasti üles leiaksid.

Pärastlõunal külastas president AS Wendret, kus tegevjuht Vahur Roosaar tutvustas ettevõtte tegevust ja arengusuundi ning arutati võimalusi tootmise suurendamiseks suurema automatiseerimise teel ning seda, kuidas ettevõtted saavad kohalikule kogukonnale rohkem tagasi anda.

MTÜ-s Pesapuu arutas Kaljulaid Pärnumaa vabakonna esindajatega, milliseid teenuseid saaksid pakkuda omavalitsustes vabatahtlikud ja kolmas sektor ning milline võiks olla erasektori roll. Riigipea sõnul teadvustab kohalik kogukond oma vajadusi kõige paremini ning see on väga positiivne, et kolmas sektor osutab murekohtadele ning pakub ise lahendusi.

President kohtus veel Pärnumaa kohalike omavalitsuste juhtidega.

Riigipea avas haridusjuhtide aastakonverentsi

Pärnus kümnendat haridusjuhtide aastakonverentsi avades rõhutas president põhikooli lõpetajate headest PISA testide tulemustest rääkides, et PISA test analüüsib ka oskust õpitut rakendada.

Kaljulaidi sõnul näitavad head PISA testi tulemused ka, et Eesti hariduspoliitika nurgakiviks olev ühtluskooli põhimõte kannab ning noored saavad kõikjal Eestis hea hariduse, teatas presidendi kantselei BNS-ile.

"Suurimaks väljakutseks koolisüsteemile pean praegu harjumist inimeste vaba liikumisega, süsteemset valmisolekut tegelemaks ka nendega, kellele kool on esimene kokkupuude Eestiga," lausus president. Koolile langeb suur koormus õpetamaks keelt, kultuuri ja võib-olla meile uuema väljakutsena ka komberuumi, lisas Kaljulaid.

Riigipea nentis, et hariduspoliitika lähiaastate üheks ülesandeks võiks olla vene õppekeelega koolide tõeline hõlmamine Eesti ühtluskooli mõjuruumi ning venekeelsete noorte võimestamine läbi hariduse. Sealjuures leidis president Kaljulaid, et keeli tuleks õpetada juba lasteaialastele.

"On tohutu lapse aja ja ressursi raiskamine, kui me ei õpeta talle lasteaias selgeks veel ühte keelt. Vene laste puhul peaks selleks olema eesti keel, aga ka eesti laps võiks tegelikult lasteaiast saada kaasa selle hindamatu varanduse — teise keele. Olgu see siis inglise, vene või saksa keel," sõnas Kaljulaid.

Presidendi sõnul on selleks, et meie noored püsiksid digiühiskonnas ja heitlikus maailmas kindlal pinnal, vaja tugevat inimlikku tuuma — ratsionaalset ja üldinimlikele väärtustele tuginevat maailmavaadet, ilma milleta ei saa otsuseid langetada ja elus suunda valida.

"On kooli ja meie kõigi ühine ülesanne selline kompass noortele koolist kaasa anda. See on hariduse üks kõige olulisemaid ülesandeid, kuid valmis lahendust mul teile pakkuda ei ole. Otsime koos, küllap leiame," lausus Kaljulaid.

Tagid:
tutvumine, ringsõit, ettevõtjad, visiit, omavalitsus, Kersti Kaljulaid, Pärnumaa, Raplamaa

Peamised teemad