10:11 04. Detsember 2020
Kuula otse
  • USD1.2151
  • RUB90.8441
Eesti uudised
lühendatud link
80 0 0

Keskkonnainspektsiooni algatusel Kohtla-Järve Järve linnaosas tehtud välisõhu uuringu kohaselt on viimase kümne aastaga on saasteainete tase oluliselt langenud, ent lõhnahäiring on seal jätkuvalt olemas

TALLINN, 8. veebruar — Sputnik. Uuringuga selgusid ka lõhnahäiringu peamised põhjused, mille alusel koostatakse edasised tegevuskavad häiringu vähendamiseks, teatas inspektsiooni pressiesindaja kolmapäeval BNS-ile.

Kohtla-Järve kui tööstuspiirkonna välisõhu kvaliteediga on inspektsiooni teatel probleeme olnud läbi aastate. Linnas on kümmekond ettevõtet, kelle tegevus võib mõjutada piirkonna välisõhu kvaliteeti ning ka poolkoksimäed, mille mõju välisõhule ei ole varem täpsemalt uuritud.

Eesti Keskkonnauuringute Keskus analüüsis õhukvaliteeti erinevates punktides kogu Järve linnaosas. Saasteainete, seal hulgas lõhnaainete, kontsentratsioone ja koguseid mõõdeti kaheksa ettevõtte saasteallikatest ja poolkoksimägedest. Lisaks küsitleti uuringu käigus ka elanikke. Mõõtmised näitasid, et lõhnahäiringut põhjustavad peamiselt väävliühendid, mis tekivad rohkemal või vähemal määral kõigi kaheksa ettevõtte tegevuse käigus.

Uuring näitas, et saasteainete tase on aja jooksul märgatavalt langenud, jäädes üldjuhul normi piiresse. Olukord on paranenud tänu ulatuslike keskkonnameetmete rakendamisele. Euroopa Liidu direktiivide nõuete täitmine ning piirkondlikust iseärasusest tingitud keskkonnanõuete karmistumine on viinud selleni, et üksikute saasteainete kontsentratsioonidega on probleeme üha vähem, aastas tuleb ette üksikuid tööstuslike saasteainete piirväärtuseid ületavaid tasemeid. Samas häirib linnaelanikke jätkuvalt ebameeldiv lõhn.

"Kohtla-Järve on ja jääb tööstuspiirkonnaks ning päris lõhnavabaks seda muuta ei õnnestu, aga peame tegema kõik selleks, et lõhnahäiringut miinimumini viia. Olukorra paranemine eeldab ettevõtete poolset huvi ja panustamist, sealhulgas vajalikke investeeringuid," ütles keskkonnainspektsiooni Ida-Virumaa büroo juhataja Aivar Lainjärv.

Uuringust selgus ka asjaolu, et oma osa lõhnahäiringus on ka poolkoksimägedel, seal hulgas riigile kuuluval suletud poolkoksimäel.

„Võrreldes vesiniksulfiidi mõõtmise algusaegadega on tehnoloogia palju arenenud ning koos sellega vesiniksulfiidi sisaldus välisõhus ka oluliselt vähenenud. Kuna aga teistest allikatest pärinevad heitkogused on vähenenud, on poolkoksimägede mõju rohkem esile kerkinud," selgitas keskkonnauuringute keskuse õhukvaliteedi juhtimise peaspetsialist Marek Maasikmets.

Ehkki emissioon poolkoksimägedelt on ajas ja mäe pinna suhtes varieeruv, siis oma iseloomult on nad ikkagi püsivad pidevalt toimivad allikad ning teatav emissioon poolkoksimägedelt on paratamatu ka pärast prügila katmist.

Vesiniksulfiidi keskmine välisõhu saastetase on Kohtla-Järvel aastatega aga märgatavalt langenud, mida näitavad ka pidevseiretulemused Kalevi seirejaamas. Kui aastal 2010 oli vesiniksulfiidi piirväärtuste ületamisi ligi 50, siis aastal 2016 oli ületamiste arv alla viie.

„Uuringu tulemused annavad edasiste tegevuste suuna kätte nii meile kui ka ettevõtetele. Järve linnaosa õhukvaliteedile olulist mõju avaldavad ettevõtted peavad koostama lõhnaaine vähendamise tegevuskavad ja esitama need Keskkonnaametile kinnitamiseks. Kavades planeeritud tegevuste elluviimist ja tähtaegadest kinnipidamist hakkab Keskkonnainspektsioon regulaarselt kontrollima," ütles Lainjärv.

Lõhnahäiringu, üksikute saasteainete ning ettevõtete vaheliste seoste leidmiseks ning koostöös kohaliku omavalitsuse, ettevõtjate ning keskkonnaspetsialistidega konkreetsete lahendusteni olukorra parandamiseks jõudmiseks, tellis Keskkonnainspektsioon Eesti Keskkonnauuringute Keskuselt uuringu „Välisõhu kvaliteedi, lõhnahäiringu ning saasteainete heitkoguste hindamine Kohtla-Järve linnas Järve linnaosa piirkonnas".

Tagid:
saasteained, lõhnahäiring, välisõhk, uuring, Keskkonnainspektsioon, Kohtla-Järve, Eesti

Peamised teemad