14:47 03. Aprill 2020
Kuula otse
  • USD1.0906
  • RUB85.8405
Eesti uudised
lühendatud link
19130

Välisluurega tegelev teabeameti teine avalikkusele mõeldud aastaraamat keskendub Venemaaga seotud teemadele

TALLINN, 8. veebruar — Sputnik. Aastaraamatu eessõnas märgib teabeameti peadirektor Mikk Marran, et Venemaa on ainus riik, kes võiks ohustada Eesti iseseisvust ja territoriaalset puutumatust. "Seega on selline rõhuasetus enesestmõistetav," vahendas BNS Marrani sõnu.

Marran märgib, et Venemaa areng aastal 2016 oli osaliselt ennustatav, osaliselt mitte. "Kahtlemata pakub ka 2017. aasta nii rutiini kui ka üllatusi," kirjutab Marran. "Strateegilises plaanis on meie julgeoleku seisukohalt olulisim Moskva suhete dünaamika Ameerika Ühendriikide uue valitsusega ning Kremli hakkamasaamine aina pingelisema riigisisese kliimaga."

Venemaa püüab Balti riikides pingestada suhteid kogukondade vahel

Kreml püüab Balti riikides pingestada Venemaa riikliku meedia infoväljas elavate kogukondade suhteid põlisrahvastega ning takistada nende lõimumist kohalikku ühiskonda, seisab välisluurega tegeleva teabeameti aastaraamatus. 

"Venemaa levitab järjekindlalt sõnumit, et Eesti, Läti ja Leedu ei austa oma vene keelt kõnelevate elanike õigusi ja võltsivad ajalugu," seisab teabeameti värske raamatu peatükis, mis käsitleb Venemaa mõjutegevust Balti riikide suunal. "Lääneriikides ja rahvusvahelistes organisatsioonides tahetakse tekitada Balti riikidele ebademokraatlike ja probleemsete partnerite kuvandit, et nõrgestada nende suhteid oma liitlastega ja vähendada nende rolli Venemaa-poliitika kujundamisel," seisab aastaraamatus.

Amet nendib, et tavapäraste teemade kõrval on Venemaa mõjutustegevuses kolmanda põhiteemana lisandunud NATO vägede kohalolek. "Retoorika sel suunal on vastuoluline — ühelt poolt esineb Vene meedias väiteid, et NATO provotseerib Venemaad või isegi valmistab Baltimaid ette platsdarmina sissetungiks Venemaale, teisalt üritatakse Baltimaid kujutada ajalooliste komplekside käes vaevlevate mõttetute väikeriikidena, kelle õhutatav sõjapaanika ei lase suurriikidel kompromissile jõuda," seisab aastaraamatus.

Venemaa sõjalise ründe tõenäosus NATO vastu on madal

"Ütleme raportis selgelt, et 2017. aastal on Venemaa sõjalise ründe tõenäosus NATO vastu madal," ütles Marran raporti esitlusel ajakirjanikele. "See tõenäosus pole olematu, aga madal."

Marrani sõnul on sõjaline oht võrreldav aastatagusega. Ta märkis, et kuniks NATO suudab end hoida tõhusana ning Venemaal on lõpetamata sõjalised konfliktid Ukrainas ja Süürias jääb see olukord samasuguseks.

Teabeameti hinnangul jätkab Venemaa aktiivse Lääne-suunalise mõjutustegevusega, millest ei jää kõrvale ka Eesti. "Mõjutustegevus pole ainult propaganda, vaid kogum erinevaid meetodeid ja taktikaid, mille eesmärk on õhutada pingeid ühiskonnas ja rikkuda lääneriikide, sealhulgas Eesti mainet," ütles Marran. 

Teabeameti raport kirjeldab Venemaa sisepoliitikat, majandust ja olukorda Venemaa regioonides. Raport sisaldab ka peatükke küberjulgeolekust, Lähis-Idast, terrorismist ja Hiinast.

Küberrünnakute sagenemine eesistumise ajal

Teabeamet peab tõenäoliseks, et välisriikide küberkurjategijate ründed Eesti vastu aktiviseeruvad aasta teises pooles ehk ajal, kui Eesti on i EL-i Nõukogu eesistuja.

Tabeameti aastaraamat nendib, et Venemaa kujutab endast kübersfääris Eesti suurimat ohuallikat. "Eesti on vaenuliku kübertegevuse sihtmärgiks nii eraldi kui ka EL-i ja NATO liikmesriigina," seisab raamatus. "Kuigi riiklikult koordineeritud küberrünnaku abil Eesti mõne kriitilise taristu halvamine ei ole 2017. aastal tõenäoline, on siiski kindel, et Eesti jääb vaenuliku kübertegevuse sihtmärgiks."

"Vaadates 2016. aastal USA-s segadust külvanud küberrünnakuid ja naaberriigi Läti EL-i Nõukogu eesistumise kogemust 2015. aastal, on ka Eesti puhul tõenäoline välisriikide küberkurjategijate täiendav aktiveerumine 2017. aasta teisel poolel," seisab aastaraamatus. 

Amet nendib, et möödunud aastast on teada Eesti riigiasutuste välisvõrkude korduvaid kaardistamisi ja proovirünnakute kampaaniaid.

Andmepüügirünnakute sihtmärgiks olid näiteks ka riigikogu, välisministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi töötajate postkastid.

Ka on Eestis viibivad NATO üksuste liikmed jätkuvalt vaenulike eriteenistuste küberluure teravdatud tähelepanu objektiks.

Terrorioht on Eestis madal

"Kuigi Eestis on terrorioht madal, ei ole see niimoodi suures osas Euroopast. Brüssel, Nice ja Berliin ei ole paraku kurva jada lõpp," seisab teabeameti kolmapäeval avalikustatud aastaraamatus.

Amet kirjutab, et äärmusrühmituse Islamiriik sattus möödunud aastal Süürias ja eriti Iraagis üha suurema surve alla ning on üksnes aja küsimus, millal IS lakkab oma territooriumit kontrolliva organisatsioonina Iraagis ja Süürias olemast.

"See ei tähenda aga veel IS-i kadumist ajaloo prügikasti. "Kalifaadi" likvideerimise korral Süürias ja Iraagis läheb IS põranda alla ja kavatseb jätkata võitlust geriljataktikaga, muutudes traditsiooniliseks terroriorganisatsiooniks," seisab aastaraamatus.

Amet nendib, et territooriumi kaotamise tõttu on IS muutnud oma narratiivi, milles nüüd rõhutatakse senisest veelgi rohkem terrorirünnakute korraldamist Läänes. "Seega ei ole vähemalt esialgu loota IS-i rünnakute harvenemist, eriti kui arvestada seda, et läänemaailma vastaste rünnakute planeerimine on lahutamatu osa IS-i ideoloogiast," seisab raportis.

"IS-ile järjest keerulisemaks muutuvas olukorras võib eeldada, et terroriorganisatsiooni korraldatud rünnakud muutuvad veel oportunistlikumaks, st nende sihtmärke ja rünnaku sooritamise vahendeid on järjest raskem ennustada, ning rünnakud võivad muutuda ka jõhkramaks, kuna nende avastamise tõenäosus väheneb," hindab teabeamet.

Eeldatavalt naaseb osa Euroopast Süüriasse ja Iraaki suundunud vabatahtlikest oma koduriiki või mõnda teise Euroopa riiki. Ka võivad osa välisvõistlejatest üritada tulla Euroopasse. "Need radikaliseerunud ja sõjakogemusega Süüriast saabuvad IS-i võitlejad võivad tekitada pikaajalisi julgeolekuprobleeme. Olukorda komplitseerib ka kinnitust leidnud fakt, et terrorirühmituse liikmed kasutavad Euroopasse imbumiseks ebaseaduslikku rändevoogu," seisab aastaraamatus.

Tagid:
aastaraamat, oht, julgeolek, teabeamet, Mikk Marran, Eesti, Venemaa

Peamised teemad