20:39 23. August 2017
Tallinn+ 16°C
Kuula otse
Eestis kardetakse, et Moskva hakkab NATO sõdureid kaklustesse provotseerima, illustratiivne foto

Moskva hakkab NATO sõdureid kaklustesse provotseerima

© Flickr / Defence Images
Eesti uudised
lühendatud link
8221

Välisluurega tegeleva teabeameti juht Mikk Marran peab võimalikuks kaklusi riiki saabunud brittidest NATO sõdurite ja kohalike elanike vahel, kuid näeb selle taga „Moskva kätt“

TALLINN, 21. veebruar — Sputnik. Marrani hinnangul võib Venemaa kasutada „armulõksu" (kui luureteenistused saadavad naisterahva provotseerima kõrtsikaklusi, et näidata briti sõdureid huligaanidena), aga ka korraldada provokatsioone, et saada ligipääs sõjaväelaste kontodele suhtlusvõrgustikes šantaaži eesmärgil info otsimiseks, edastab RIA Novosti viitega ajalehele The Times.

„Me juba näeme midagi sellest. Mõnevõrra müra umbes selles laadis, et kohalik elanikkond nende sõdurite üle ei rõõmusta. Tuleb 800 noort Briti sõdurit. Inimesed hakkavad reisima oma baasidest linnadesse. Ilmselt hakkavad nad pubidesse sisse põikama. Me ei saa välistada mõningaid kaklusi, mille võib esile kutsuda vastasmeeskond, nagu me seda Eestis kutsume. Näiteks traditsioonilised armulõksud ja nii edasi," väitis ametnik intervjuus briti ajalehele.

The Times kirjutab, et Eesti ja Suurbritannia valitsused on mitme kuu vältel arutanud ohtu üle, et briti sõdureid võidakse kaasata „külma sõja spioonimängudesse". Asjaolu, et Euroopasse paigutatakse neli tuhat sõjaväelast NATO riikidest, võib anda „Moskvale ideaalse võimaluse luua väärmulje lääne agressioonist, levitades valeuudiseid Kremli-meelsete meediaväljaannete kaudu," selgitas Marran.

Mingeid sisuliselt veenvaid põhjendusi säärastele väidetele Eesti riigiametnik ei esitanud. Ta tuletas vaid meelde, et möödunud aastal sattus kaks Lätis õppustel viibinud briti sõdurit kaklusesse grupi kohalike elanikega. Vahejuhtumi filmis üles võttegrupp, kes väidetavalt oli seotud venemeelse meediaga.

„Kindlasti oli sellel mingi Vene taust juures," nentis Marran.

Eesti välisluure ülem väitis ühtlasi, et Venemaa võivat püüda mõjutada eelseisvaid valimisi Prantsusmaal, Saksamaal ja Hollandis. „Kasutada võidakse küberspionaaži, kasutada võidakse desinformatsioonikampaaniaid, väljapressimist varastatud andmete alusel näiteks," väitis Marran.

Venemaad on korduvalt süüdistatud katsetes sekkuda lääneriikides toimuvatesse valimistesse, esitamata selle kohta vähimaidki tõendeid. Moskva on kõik need väited ümber lükanud ja nimetanud alusetuiks.

Varem on NATO peasekretär Jens Stoltenberg teatanud, et allianss ei näe vahetut ohtu Venemaa poolt.

Moskvas on korduvalt rõhutatud, et Venemaa ei tungi iialgi ühelegi NATO riigile kallale. Välisminister Sergei Lavrovi sõnade kohaselt teatakse seda alliansis suurepäraselt ja kasutatakse lihtsalt ettekäändena, et paigutada rohkem lahingumasinaid ja pataljone Venemaa piiride lähedusse.

2016. aasta juulis Varssavis toimunud NATO tippkohtumisel võeti vastu otsus alliansi osas „tugevdada idatiiba", paigutades Leedusse, Lätisse, Eestisse ja Poolasse rahvusvahelised pataljonid. Nende moodustamise võtsid endi kanda Suurbritannia, Saksamaa, Kanada ja USA.

Tagid:
naised, šantaaž, kõrtsikaklus, provotseerimine, NATO, Mikk Marran, sõjaväelased, Suurbritannia, Eesti, Venemaa

Peamised teemad