18:37 23. Mai 2019
Kuula otse
  • USD1.1139
  • RUB72.0525
Alaealise kaela määriti tema perekonna võlad, illustratiivne foto

Kohtunik mõistis alaealiselt välja memme vaeva

CC0 / succo / justice
Eesti uudised
lühendatud link
469104

Sputnik Eesti otsustas avalikustada kurva loo, kuidas lageda taeva alla jäänud alaealise kaela määriti tema perekonna võlad

TALLINN, 21. märts — Sputnik. Kohtunik Kristi Rickberg mõistis alaealiselt Artur Žukovilt solidaarkostjana välja võla, mis tekkis enampakkumisel tema lähedaste võileivahinnaga kinnisvarafirmale müüdud korteri eest.

Enne 2008. aasta majanduskriisi võttis Arturi ema Jelena Žukova Swedbank'ilt korteri ostmiseks eluasemelaenu, mille tagatiseks panditi ostetav ja lisaks tema vanemate korter.

Kriisi puhkedes sattus Jelena rahalistesse raskustesse ega suutnud enam pangalaenu tasuda. Jelena võttis uue laenu, kuid seegi ei aidanud. 2010. aastal müüdi tema kolmetoaline korter kohtutäituri järelevalve all, kuid saadud rahast piisas vaid osa Swedbank'i laenukohustuse kustutamiseks.

Eluruumita jäänud Jelena kolis lapsega oma vanemate Vladimir ja Galina Žukovi korterisse, mis oli samuti panga kasuks panditud. Võlgnevus pangale jäi üles ja lõpuks andis pank asja taas kohtutäiturile. Nüüd oli haamri all juba Jelena vanemate korter.

Arturi ema Jelena sõitis ise Soome ja saatis sealt oma pojale aeg-ajalt raha elamiseks.

Panditud korter pole enam sinu oma

Jelena õde Veronika Žukova jutustas portaalile Sputnik Eesti, et vanemad ei teadnud Jelena võlgnevusest pangalaenu tagasimaksmisel. "Kui vanemad oleksid võlast teadnud, oleksid nad olukorrale adekvaatselt reageerinud ja asi poleks läinud enampakkumiseni. Võimalused selleks olid neil olemas," on Veronika veendunud.

Swedbank'i kommunikatsioonispetsialist Liidia Kaljundi selgitas, et sellistel juhtudel juhindub pank isikuandmete kaitse seadusest ega avalda laenuga seotud teavet kellelegi peale kliendi.

Kinnisvaranõunik Aleksei Kotovi sõnul pidas pank seadusest tulenevalt kliendiks vaid Jelena Žukovat, kes oli laenulepingu sõlminud. Pank mitte ainult poleks pidanud teavitama Jelena vanemaid mistahes laenulepingu üksikasjadest, ta polnud seda isegi tohtinud teha.

"Jelena vanemad on vaid laenulepingu tagatiseks oleva korteri omanikud. Nad andsid notariaalse lepinguga nõusoleku oma korterile hüpoteegi seadmiseks," selgitab Kotov.

Enampakkumise peensused

Arturi vanaisa püüdis probleemi lahendada ja võttis laenu, et oma isiklik korter välja osta. Kuid perekonnal polnud enampakkumisel osalemise kogemust ja 2012. aasta veebruaris müüdi 2-toaline korter Lasnamäel 25 400 euroga Eesti Investorite Grupp OÜ-le. Hiljem püüdsid Žukovid ettevõte omaniku Meelis Neeloviga kokku leppida korteri väljaostmiseks 35 000 euro eest, kuid too keeldus.

Kuivõrd korteri enampakkumisel ostmise hetkel elasid selles selle omanikeks mitteolevad inimesed (Artur ja Jelena), võimaldas seadus neil oma senises kodus veel mõnda aega elada.

Kuid 2015. aastal pöördus Meelis Neelov kohtusse korteri vabastamiseks ja saamata tulu väljamõistmiseks, milleks oli arvestatud saamata jäänud renditulu 270.- eurot kuus. Seega tuli hagi hinnaks kokku 11 918 eurot.

Neelovi hagi solidaarkostjateks olid kõik korteris elavad isikud: Galina Žukuva ja Vladimir Žukov, Jelena ja Artur. Veronika Žukova arvates oli tema õepoja Arturi kaasamine menetlusse solidaarkostjana kohtuniku viga, kes ei pööranud tähelepanu Arturi vanusele.

Vanaisa ostis end "mängust" vabaks

29. märtsil 2016 tõsteti Žukovite perekond sundkorras korterist välja ja Artur jäi elus teist korda, pealegi oma sünnipäeval, peavarjuta. Vähe sellest, kõigilt pereliikmetelt, sealhulgas alaealiselt Arturilt, mõisteti solidaarselt välja võlgnevus kinnisvarafirmale, mis koos kohtukuludega moodustas üle 12 00 euro. 2017. aasta alguseks kasvas võlgnevus 15 000 euroni.

Дом в Ласнамяэ по улице Вирби 2, в котором жили дедушка и бабушка Артура
© Sputnik / Вадим Анцупов
Selles majas elasid Arturi vanaema ja vanaisa

2017. aasta veebruaris võlasumma vähenes. Nagu teatas Eesti Investorite Grupp OÜ-d esindav vandeadvokaat Robert Sarv, pakkus Arturi vanaisa Vladimir Žukov firmale kompromissi — ta maksab ära osa võlgnevusest ja arvatakse võlgnike hulgast välja. Vladimir maksis 4400 eurot, millest 800 eurot on kohtutäituri tasu ja peaaegu 3600 eurot võlgnevus Eesti Investorite Grupp OÜ-le.

"Kompromissiga soovis Vladimir Žukov vabaneda enda võlakohustusest, mitte vabastada sellest Artur Žukovit," rõhutas advokaat.

Poisi arve arestiti

29. märtsil 2017 saab Artur 18-aastaseks. Sellest päevast hakkab ta kohustuse eest vastutama iseseisvalt. On tähelepanuväärne, et Arturi isiklik pangaarve on juba peaaegu aasta otsa arestitud, küllap nii, nagu teiste solidaarvõlgnike omadki.

Artur õpib tehnikumis ja saab stipendiumi. Lisaks Soomes töötavalt emalt ajuti saadavale rahale on see tema ainuke sissetulek. Pangaarve arestimisest mais 2016 jäi Artur sellest rahast ilma. Pärast väljatõstmisest võttis Arturi enda juurde elama tema tädi, kes alustas võitlust oma õepoja eest.

Tal õnnestus veenda kohtutäitur Kaire Põlts'i jätma midagigi Arturi arestitud pangaarvele ja see "midagi" oli esialgu 120 eurot kuus. 2. märtsil 2017, pärast Arturi tädi täiendavaid taotlusi vabastas kohtutäitur lõpuks aresti alt 470 eurot kuus — Eesti minimaalpalgale vastava summa.

Riigi õigusabi ei vaja

Arturi võlgnevusest vabastamiseks pöördus Veronika Žukova õepoja nimel kohtusse. Ringkonnakohus Arturi hagi ei rahuldanud. Riigikohus tegi veelgi kummalisema otsuse: keeldus Arturile riigi kulul esindaja võimaldamisest ja kohustas poissi esitama menetlusdokumendid vandeadvokaadi kaudu.

Õepoega kaitsta püüdes pöördus Veronika ühiskonnategelaste ja õiguskantsleri poole, samuti mitmetesse laste õigusi kaitsvatesse organisatsioonidesse. Seni on Arturile mõningast praktilist abi saanud vaid Lastekaitse Liidult. Liidu esindaja, advokaat Ene Ahas, nõustus noormeest esindama ja tema õigusi kohtus kaitsma sümboolse tasu eest.

Jelena Žukova võttis 2008. aastal kahetoalise korteri ostmiseks Swedbankist eluasemelaenu
© Sputnik / Вадим Анцупов

Eesti Investorite Grupp OÜ, nagu teatas advokaat Robert Sarv, on valmis loobuma nõudest Artur Žukovi vastu, kui tema eest makstakse ära 3000.- eurot võlasummast.

Teadmiseks

Kogu Eesti ühiskonda erutanud Arturi lugu kommenteerinud jurist Oleg Gogin kirjutas oma Facebooki kontol, et see kohtuotsus ei ole õiguspärane.

Esiteks, vastavalt perekonnaseadusele otsustab lapse elukoha tema ema. See otsus on lapsele täitmiseks kohustuslik… Kuna laps ei otsustanud oma elukohta iseseisvalt, ei saa ta ka vastutada ema poolt tekitatud kahju eest ega olla kohtus kostjaks korteriomaniku haginõudes korteri kasutajate vastu.

Teiseks märkis jurist, et võõra korteri kasutamine algas pärast selle müüki 2012. aastal, kui laps oli alles 12-aastane. Vastavalt võlaõigusseaduse § 1053 lg-le 1 ei vastuta alla 14-aastased nende poolt tekitatud kahju eest. (Alla 14-aastase isiku poolt teisele isikule õigusvastaselt tekitatud kahju eest vastutavad, sõltumata oma süüst, tema vanemad või eestkostja.)

Tsiviilmenetluse seadustiku § 392 järgi peab kohtunik enne kohtumenetluse algust täitma seaduses loetletud nõuded.

Kohus peab välja selgitama hageja nõude õiguspärasuse, hagi esitamise põhjendatuse konkreetse isiku vastu ja iga kostja vastu esitatud tõendid [RT I 2008, 59, 330 — jõust. 01.01.2009]:

1) hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes;
2) menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta;
3) tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse kohta.

Vastavalt TsMS § 230 kehtib hagi tõendamise ja tõendite esitamise kohustus. Lapse suhtes menetletavas asjas peab kohus hageja seisukohti kontrollima erilise hoolega. (Abieluasjas ja põlvnemisasjas, samuti lapse huve puudutavas vaidluses ja hagita menetluses võib kohus tõendeid koguda omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti.)

Tagid:
korter, solidaarkostja, alaealine, kohtunik, enampakkumine, võlg, Kristi Rickberg, Jelena Žukova, Artur Žukov, Eesti

Peamised teemad