22:24 20. August 2017
Tallinn+ 16°C
Kuula otse
Eesti inimeste soov teha kaugtööd on aastatega suurenenud, illustratiivne foto

Töötajad eelistavad paindlikku tööaega ja kaugtööd

© Sputnik / Кирилл Каллиников
Eesti uudised
lühendatud link
1541

Eesti inimeste soov teha kaugtööd on aastatega suurenenud, kuid sellise töövormi võimaldamine ei ole vajadusele veel järele jõudnud

TALLINN, 4. aprill — Sputnik. Töötajate otsustusvabadus oma töökorralduse üle on aastatega mõnevõrra suurenenud. Enim on muutunud töötajate võimalus valida oma töö algus- ja lõpuaega, mida 2009. aastal sai teha 23% töötajatest piisavalt, 2015. aastal aga 35%. Samamoodi on tõusnud ka töötajate osakaal, kes sooviksid oma töö algus- ja lõpuaega ise valida, selgub sotsiaalministeeriumi ja statistikaameti üleriigilise tööelu uuringu põhjal valminud artiklite kogumikust, vahendas sotsiaalministeerium.

Uuringust selgus, et inimeste soov kaugtöö vormis töötada on aastatega suurenenud, kuid sellise töövormi võimaldamine ei ole vajadusele järele jõudnud. Kuue aastaga ei ole tõusnud kaugtööd tegevate töötajate osakaal, samas on kaugtööd mitte teinud töötajate seas kuue aastaga kahekordistunud vähemalt osalist kaugtööd eelistavate töötajate osakaal (18%-lt 34%-le).

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski sõnul on tulevikutöö tegelikkuses juba praegu kohal. „Töötajad ootavad aina enam paindlikkust ning oluline pole mitte töökohal viibitud tundide ja töötatud tundide arv, vaid lisandväärtus, mis töötatud ajaga saavutatakse. Eesti on töötatud tundide arvu poolest tipus just osaajaga töötamise vähesuse tõttu. Tööandjad peaksid pakkuma paindlikumaid töötegemise võimalusi, mis annaks võimaluse osaleda tööturul ka nendel inimestel, kes täistööajaga töötada ei soovi. See suurendaks oluliselt tööjõupakkumist," ütles Ossinovski.

Tööelu-uuringu tulemused kinnitavad varasemate uuringute tulemusi, et ametiühingutesse kuulutakse aina vähem. Võrreldes 2009. aastaga on ametiühingusse kuuluvate töötajate osakaal langenud 11%-lt 7%-le. Töötajate informeerimine töökohtadel kollektiivsete läbirääkimiste teemadel on samuti üsna madal. Kui 19% töötajatest vastas, et tema õigused on tagatud kollektiivlepinguga, siis 28% ei osanud küsimusele vastust anda, sealjuures oli teadlikkus keskmisest oluliselt madalam 15-29-aastaste hulgas.

Ka ametiühinguliikmelisus on nooremate töötajate seas väga madal. 15-29-aastastest kuulus 2015. aastal ametiühingusse vaid 2%, kuus aastat varem 5% töötajatest. Kuigi on võimalik, et noored töötajad hakkavad ametiühinguga liitumise vastu huvi tundma vanemas eas, võib siiski olla tegemist ühe olulise põhjusega, miks kollektiivsed läbirääkimised Eestis ka tulevikus langevat trendi näitavad.

Noored ei unista juhirollist, vaid kõrgest palgast
© Sputnik / Алексей Куденко

Võrreldes 2009. aastaga on 2015. aastal nii tööandjate kui ka töötajate hinnangud Eesti organisatsioonide töötervishoiule mõnevõrra kriitilisemad. Töötajatest 15% on viimase 12 kuu jooksul kogenud tööst põhjustatud või süvenenud terviseprobleeme, levinud on ka tööga seotud psühholoogilised terviseprobleemid. Ilmneb, et ligi 22%-le on tööpinge põhjustanud füüsilist või vaimset kurnatust ning ligi 16% töötajatest on tööpinge tõttu kogenud tööd häirivat stressi.

Kogumiku artiklid põhinevad Statistikaameti üleriigilisel tööelu-uuringul, mis viidi 2015. aastal läbi teist korda, esimene tööelu-uuring toimus 2009. aastal. Tööelu-uuringu raames on küsitletud nii tööandjaid kui ka töötajaid viie ja enama töötajaga organisatsioonides. 2015. aastal vastas uuringule 4778 töötajat ja 848 tööandjat.

Tagid:
kaugtöö, paindlik, töökorraldus, uuring, Statistikaamet, sotsiaalministeerium, Jevgeni Ossinovski, Eesti

Peamised teemad