09:16 14. August 2020
Kuula otse
  • USD1.1833
  • RUB87.1809
Eesti uudised
lühendatud link
3152

Kolmapäeval jõudis lõpule liitlaste pataljonisuuruse lahingugrupi isikkooseisu ja lahingutehnika saabumine Eestisse, edasi jätkavad liitlased teenistust osana 1. jalaväebrigaadist, et tagada koos Eesti julgeolekut

TALLINN, 6. aprill — Sputnik. Kaitseväe juhataja kindral Riho Terrase sõnul on NATO kohalolu suurendamise esimene etapp siirmise näol edukalt lõppenud, kuid ees seisab veel üksteisega harjumine, koostöö lihvimine, erineva kultuuri- ja eluolu taustaga inimeste mõttemaailma ühtlustamine ning väljatöötatud käsuliinide reaaluses rakendamine, teatas Kaitseväe pressiteenistus..

„Meil on nii brittide, prantslaste kui ka taanlastega varasemast hea koostöökogemus, kuid alati tuleb arvestada, et igal ülesandel on oma eripärad, konkreetsete eesmärkide ja ülesannetega," ütles kaitseväe juhataja kindral Riho Terras. „Olen täiesti kindel, et meie koostöö kulgeb üksteise mõistmise tähe all, kuna NATO liikmed mõistavad üheselt, miks Varssavi tippkohtumisel otsustati suurendada kogu allianssi julgeolekut liitlaste kohalolekuga Balti riikides ja Poolas."

Tapal paiknevasse lahingugruppi kuulub kokku ligi 1200 liitlassõdurit. Ühendkuningriik panustab rohkem kui 800 kaitseväelasega ning erineva lahingutehnikaga, sealhulgas tankidega Challenger 2, jalaväe lahingumasinatega Warrior, liikursuurtükkidega AS90 ja soomukitega. Prantsusmaa panustab Eestisse paigutatavasse üksusesse enam kui 300 kaitseväelasega ja erineva lahingutehnikaga, sealhulgas tankidega Leclerc, jalaväelahingumasinatega VBCI ja soomukitega VAB.

Prantslased teenivad Tapal järgnevad kaheksa kuud, andes seejärel vastutuse üle taanlastele, kes saadavad Eestisse paarsada kaitseväelast koos lahingutehnikaga. Enamuse Ühendkuningriigi kaitseväelaste koduväeosaks on Ühendkuningriigi maaväe laskurrügemendi viies pataljon ja põhiosa Prantsuse kaitseväelastest on pärit teisest merejalaväe rügemendist.

Kolmapäeval Paldiskisse saabunud tehnika liigub Tapale kuni laupäevani. Kolonnid tehnikaga liiguvad marsruudil Paldiski — Keila — Tallinna ringtee — Peterburi tee — Tapa-Loobu maantee — Tapa. Kokku on ühes kolonnis kuni 20 sõidukit, kolonni liikumiskiirus on mitte suurem kui 70km/h.

Eestit seovad brittide, taanlaste ja prantslastega pikaajalised kaitsealased sidemed ning relvavendlus ühisest osalemisest rahvusvahelisetel sõjalistel operatsioonidel. Koos Briti kaitseväelastega teenisid eestlased Afganistanis Helmandi provintsis. Eesti kaitseväelastel on prantslastega varasem koostöökogemus nii operatsioonilt Kesk-Aafrika Vabariigis kui ka piraatlusvastaselt operatsioonilt Atalanta. Taani kaitseväelastega on Eesti kaitseväelased teeninud koos nii Balkanil, Afganistanis kui ka teenivad hetkel Iraagis operatsioonil Inherent Resolve.

NATO 28 liitlasriigi juhid otsustasid möödunud juunis Varssavi tippkohtumisel muutunud julgeolekukeskkonna tõttu paigutada alliansi lahingugrupid Eestisse, Lätisse, Leetu ja Poola. Eestis paikneva liitlaste lahingugrupi juhtriigiks on Ühendkuningriik, panustavateks riikideks on Prantsusmaa ja Taani.

Samal teemal

Liitlaspataljoni allüksused jõuavad Eestisse märtsis
Mikser: koos liitlastega saame Putini provokatsiooni ära hoida
Mis teha meil, kui see sõdur on purjus?
Tagid:
tehnika, kaitsevägi, NATO, sõdur, Riho Terras, Tapa, Ühendkuningriik, Taani, Prantsusmaa

Peamised teemad