07:31 18. Jaanuar 2020
Kuula otse
  • USD1.1108
  • RUB68.2495
Eesti uudised
lühendatud link
5211

Eesti on endiselt Euroopa Liidu suurima palgalõhega riik, jättes konkurendid kaugele maha - iga mehe teenitud euro kohta maksti Euroopas naisele 84 senti, Eesti naisele vaid 73 senti

TALLINN, 10. aprill — Sputnik. Peaminister Jüri Ratas osutas tänasel võrdse palga päeval, et peame ühiskonnana tunnistama soolist palgaerinevust kui tõsist probleemi ning astuma selgeid samme sellega tegelemiseks, vahendas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

„Sooline palgaerinevus on Eesti jaoks oluline ühiskondlik probleem, mis vajab senisest enam tähelepanu ja selgeid meetmeid ebavõrdsusega võitlemiseks. Eurostati andmete kohaselt oleme me palgalõhe statistikas oma 26,9%-ga konkurentsitult Euroopa tipus ning see olukord on püsinud muutumatuna juba mitmeid aastaid. Meie sõnum peab siinkohal olema ühene ja selge — naised ja mehed peavad võrdväärse töö eest saama võrdset tasu," ütles Ratas.

„Palkade erinevus ei väljendu vaid kord kuus, palgapäeval, vaid sellega kaasneb terve hulk negatiivseid tegureid, mis mõjutavad ühiskonda ja ebavõrdsust laiemalt. Palkade erinevus kandub tööelust edasi pensionipõlve, naiste madalamad palgad mõjutavad nende kasvatatavate laste igapäevaelu ja tulevikku ning sissetulekute erinevus seab naised lähisuhtes majanduslikku sõltuvusse," ütles Ratas ja lisas, et ühiskonna turvatunde ja võrdsuse parandamiseks peame lõpetama naiste ebavõrdse kohtlemise."

EL-s keskmiselt teenisid naised 2014. aastal 16,1 protsenti väiksemat palka kui mehed.
© Sputnik / Сергей Пятаков

„Praegu ametisolev valitsus on oma tegevusprogrammis selgelt öelnud, et me tegeleme soolise palgalõhe vähendamisega, suurendame naiste osakaalu riigijuhtimises ning soodustame tasakaalus valimisnimekirju," ütles Ratas. Peaministri sõnul on palgalõhe vähendamisele kaasa aitamisel olulised tegevused ka näiteks naiste tugikeskuste ja ohvriabi teenustesse panustamine, naistevastase ja perevägivalla vastu võitlemine, aga ka paindliku vanemapuhkuse ja —hüvitiste süsteemi loomine ning lasteaiakohtade kättesaadavuse parandamine.

„Need on kõik meetmed, mis võivad pikemas perspektiivis viia palgaerinevuste vähenemiseni, kuid lisaks muudatustele seadusandluses vajame eelkõige ühiskondlike hoiakute muutust," sõnas peaminister.

Ossinovski: avaliku sektori palgavahemikud olgu organisatsioonide sees avalikud

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski rõhutas, et üks tõhusamaid meetmeid meeste ja naiste palgaerinevuste vähendamiseks on palgavahemike avalikustamine organisatsioonide sees ning eeskuju peab näitama avalik sektor, vahendas sotsiaalministeerium.

„Võrdse palga põhimõtte juurdumiseks on oluline, et kogu avalikul sektoril oleks kohustus avalikustada töötajate palgavahemikud organisatsiooni sees. Täna on avaliku teenistuse seaduse alusel avalikud kõikide ametnike töötasud, kuid seda nõuet tuleb laiendada ka riigi- ja kohalike omavalitsusüksuste asutustes, sihtasutustes ja äriühingutes töölepinguga töötavatele inimestele," ütles minister.

„Palkade avalikustamine on soolise palgalõhe vähendamisel võtmetähtsusega, ühtlasi muudab see organisatsioonikultuuri läbipaistvamaks, palgapoliitika õiglasemaks ning säästab nii tööandja kui tööotsija aega värbamisel, kuna mõlemale poolele on teise poole võimalused ja huvid selgemalt teada. Tööturu efektiivseks toimimiseks on oluline, et kõigil tööturu osapooltel on informatsioonile võrdne ligipääs, kõik tunnevad end tööturul turvaliselt ega pea kartma diskrimineerimist." Minister tõi näiteks sotsiaalministeeriumi, mis avaldab palgavahemikud juba töökuulutustes. „Kutsume selle algatusega liituma ka erasektorit," lausus Ossinovski.

Praegu on rahandusministeeriumis koostamisel avaliku teenistuse asutusepõhine soolise palgalõhe analüüs, mis valmib tänavu suveks. Seejärel asub sotsiaalministeerium selle põhjal välja töötama täiendavaid ettepanekuid palgalõhe vähendamise meetmete rakendamiseks.

Uuringud on kinnitanud, et palkade avalikustamine ja parema palgastatistika kogumine on Euroopa Liidu riikides üks olulisemaid meetmeid soolise palgalõhe vähendamisel ning võrdväärse töö eest võrdse palga põhimõtte järgimisel. Senini on suur osa töötasusid Eestis kujunenud läbirääkimiste tulemusena, olgugi, et seadus näeb ette sama või võrdväärse töö eest võrdse palga maksmise naistele ja meestele. 

Palgalõhe debatt „Sõnadelt tegudeni"

Sotsiaalministeeriumi võrdse palga päeva puhul korraldatud palgalõhe debatt „Sõnadelt tegudeni" toimus täna Solarise keskuse aatriumis. Palgalõhe lahenduste üle arutlesid tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski, soolise võrdõiguslikkuse nõukogu esimees professor Rainer Kattel, investeerija ja õpetaja Kristi Saare, Swedbank ASi personalijuht Ülle Matt ning Skype'i personalijuht Merle Liisu Lindma. Debatti juhtis ajakirjanik Rain Kooli.

"Sooline palgalõhe on ebaõiglane ja lubamatu. Uuringud kinnitavad, et enamik inimestest peavad soolist palgalõhet oluliseks probleemiks. Seega ei pea me enam kulutama aega vaidlustele palgalõhe olemasolu üle, vaid meil tuleb välja pakkuda konkreetsed lahendused võrdse kohtlemise edendamiseks tööturul," ütles minister Ossinovski. 

„Loomulikult on tegemist kompleksse probleemiga, mida ei saa lahendada kiiresti ühe seadusemuudatusega. See eeldab nii inimeste kui ka ettevõtete paremat teadlikkust, aga ka riiklikke samme. Peame muutma vanemahüvitise süsteemi, et motiveerida isasid laste kasvamisse enam panustada. Peame tagama igale lapsele lasteaiakoha. Kindlasti on vaja võrdse palga küsimusega tegeleda ka iga ettevõtte tasandil, kus erinevat palka makstakse. Üksikute sammude mõjuna suureneb ka sooline võrdsus," lisas Ossinovski.

Naistrammijuhid teenivad oma meeskolleegidest 12% enam
© Sputnik / Вадим Анцупов

Sotsiaalministeerium avalikustas täna 9.-12. klassi õpilaste palgalõhe teemalise kirjanduskonkursi parimad tööd. Kokku laekus konkursile 50 kirjatööd, sealhulgas esseed, luuletused ja 1 laul. Noored tõid palgalõhe põhjustena välja eelkõige soolisi stereotüüpe, millega puututakse kokku nii koolis, kodus kui ka meedias. Läbivaks teemaks oli naiste ja meeste tegelike omaduste ja vajaduste ning iganenud soorollide vastuolu tänapäeva ühiskonnas.

Võidutööde autoriteks on 12. klassi õpilased Saskia Vunk ning Marta-Liisa Talvet Hugo Treffneri Gümnaasiumist, 12. klassi õpilased Rasmus Rummo ja Marilyn Loomets Tallinna 21. Koolist ning 12. klassi õpilane Grete Sirge Jaan Poska Gümnaasiumist.

Võrdse palga päeval juhitakse palgalõhele tähelepanu ka toitlustusasutustes üle Eesti. Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni eestvedamisel toimub nädala jooksul taas üle Eesti tilliga ja tillita kampaania, kus sööke pakutakse kahe erineva hinnaga. Tilliga eine on palgalõhe protsendi võrra kallim kui samasugune eine ilma tillita. Lisaks küpsetatakse täna restoranides palgalõhet, mis tähendab, et menüüs on palgalõhe temaatikale ja ehmatavale protsendile tähelepanu tõmbav maitsev lõheroog.

Sotsiaalministeerium jagab küpsetatud palgalõhe kõrvale ka temaatilist infotrükist, mille saab hõlpsalt voltida lõhekujuliseks. Voldikud on kujundanud kunstnik Kärt Hammer, kampaanias osaleb üle Eesti umbes 40 söögikohta.

Tagid:
sooline, probleem, palgalõhe, Võrdse palga päev, valitsus, sotsiaalministeerium, Jevgeni Ossinovski, Jüri Ratas, Eesti

Peamised teemad