01:06 04. Detsember 2020
Kuula otse
  • USD1.2151
  • RUB90.8441
Eesti uudised
lühendatud link
4431

Statistikaameti andmetel eksportis Eesti 2016. aastal ligi 5000 looduslikust materjalist luuda ja harja, samal ajal kui imporditud luudade kogus oli 46 300

TALLINN, 26. aprill — Sputnik. Importluuad tulevad peamiselt Hiinast ja Venemaalt (vastavalt 31% ja 27% kogu luudade impordist), eksportluuad lähevad peamiselt Lätti (39%), aga ka Leetu (13%) ning üle Atlandi Kanadasse (16%), teatas statistikaamet.

Luudade sisseveo kõrghooaeg on kevad, kui kahel esimesel kevadkuul saabub Eestisse üle poole luudade aastasest kogusest — märtsis 28% ja aprillis 23% koguimpordist.

Volbripäev on 1. mai, eesti rahvakalendri tähtpäev, nõidade ja tarkade päev kui lendavad ringi nõiad(Nii räägib rahvasuu). Oma nime on see püha saanud katoliku kiriku naispühaku Walburga järgi.

Eestis ei ole volbritraditsioon nõiapühana kuigi vana. 19. sajandil tundsid eestirootslased volbripäeva nõidade liikumisajana. Sealt levisid uskumused lähemate naabriteni, Läänemaale ja edasi juba üle Eesti.

Seevastu valiti keskaegsetes Eesti linnades, nii nagu ka mujal Euroopas, 1. mail maikrahvi ja —krahvinnat. Sel puhul toimusid pidustused, kus pakuti sööki-jooki ning korraldati võistlusi; üks traditsiooniline üritus oli ammulaskmine, mida kutsuti papagoilaskmiseks.

Volbripäeva (enam tuntud kui volbriöö) tähistamine algab volbrilaupäeval ehk 30. aprillil ja kestab läbi öö. Alates 1980. aastatest tähistatakse seda päeva kõigi nõidade ja maagia päevana. Sel puhul korraldatakse (nõia)etendustega pidusid, tehakse lõket ja küpsetatakse vorstikesi või liha. Volbrilaupäeval liiguvad ringi igasugused salkus ja kaltsus tegelased, fantastilised elukad, küürakad nõiamoorid, väikesed nõiad, šamaanid ja haldjad. Olendeid on ilusatest peletisteni. Tantsitakse, lauldakse, käiakse temaatilisel diskol või istutakse vaikselt oma seltskonnaga lõkkevalgel.

 

Tagid:
luu, volbriöö, Statistikaamet

Peamised teemad