17:36 19. September 2019
Kuula otse
  • USD1.1053
  • RUB70.9405
Päästeamet võttis esmakordselt kasutusele päästejetid

Päästeamet võttis esmakordselt kasutusele päästejetid

© Фото : Päästeamet
Eesti uudised
lühendatud link
2410

Päästeamet võttis merepäästevõimekuse suurendamiseks esimest korda kasutusele päästejetid, millega on reageeritud juba kuuele sündmusele

TALLINN, 22. juuli — Sputnik. Kuuele Yamaha VX Deluxe jetile paigaldati päästetöödeks vajalikku lisavarustust ning muudeti need päästejettideks. Päästejetid paiknevad Jõhvi, Kunda, Muuga, Keila, Tõstamaa ja Kihelkonna päästekomandos, teatab Päästeamet. 

Päästeameti Päästetöö osakonna ekspert Erkki Põld ütles, et sel aastal on jettidega reageeritud juba kuuele sündmusele, kõige rohkem on väljakutsetel käinud Muuga jett.

Juuli lõpus võib oodata 25-kraadist sooja >>

Päästejettide eelised võrreldes paatidega on eelkõige kiiruses, nii veeskamise puhul kui ka kannatanuni jõudmisel. Kõik see lühendab elupäästeahelat ning muudab päästetöid efektiivsemaks.

Merepääste on Politsei- ja Piirivalveameti vastutusalas, kuid Päästeamet osaleb otsingu- ja päästetöödel kaldalähedaselt merealalt. Päästeameti vastutusalas on päästetööde teostamine siseveekogudes.

Eestlastele meeldib privaatsus ja lisaks avalikele ujumiskohtadele armastatakse ka vaiksemaid kohti nagu karjäärid, järved või tiigid, kus juures olijaid vähem ning vesi soojem, vahendas Sputnik Eesti juuli alguses Päästeameti teadet.

Sellel on aga kahjuks ka selge negatiivne seos abi kutsumisega hädaolukorras, sest kui pole kõrval viibijaid, on ka abile väga raske loota, eriti kui ollakse vees üksinda. 

Siinkohal tuletab Päästeamet kõigile lastevanematele meelde, et lastel tuleb veekogude läheduses, sh ka väiksemate veekogude juures nagu tiigid, koduhoovis olevad basseinid jm, silma peal hoida.

Illustratiivne foto
© Sputnik / Виталий Аньков

Ekslikult arvatakse, et uppuja saab vees kätega vehkida ja karjuda, tegelikult tuleb uppujal võidelda vee peal püsimise, lainete ja jaheda veega ning energiat vehkimiseks või karjumiseks ei ole ja uppumine toimub pigem vaikselt. 

Eestlastele meeldib privaatsus >>

2016. aastal uppus Eestis 47 inimest, neist viis olid joobekahtlusega. Päästevest oli seljas vaid ühel hukkunul. Olenemata ujumisoskusest, soost või vanusest, tuleb veesõidukis alati päästevesti kanda. Iga kolmas inimene uppus järves, seega on oluline meeles pidada, et päästevest pole mõeldud vaid avamerel seilamiseks, vaid kasutamiseks nii meredel, jõgedel, järvedel, aga ka väiksematel veekogudel.

Tagid:
väljakutse, merepäästevõimekus, päästejett, päästjad, PPA, päästeamet, Eesti

Peamised teemad