09:04 24. Oktoober 2017
Tallinn-2°C
Kuula otse
Kiirtrammiprojekti peainsener Eduard Šergalin

Ekspert: kiirtrammi idee hukutasid Eesti võimud

© Sputnik / Андрей Петров
Eesti uudised
lühendatud link
15943

Tallinna generaalplaani (mis kehtis Eesti taasiseseisvumiseni 1991. aastal) transpordiosa autor Eduard Šergalin rääkis portaalile Sputnik Eesti, miks paljut toona kavandatust polegi enam võimalik ellu viia

TALLINN, 10. august – Sputnik, Deniss Pastuhhov. Kiirtrammiprojekti peainsener rääkis pealinna transporditaristu parandamise ideedest, näiteks Tallinna lennujaama ja kasiinode üleviimisest.

Millal Tallinna generaalplaan koostati ja milline oli teie osa selles?

Tallinna generaalplaan oli kavandatud 25 aastale, selle väljatöötamist alustati eelmise sajandi 60-ndatel aastatel ja see kinnitati 1971. aastal. Dokumendiga nähti ette Mustamäe, Väike-Õismäe ja Lasnamäe elamurajoonid (tookord neid veel polnud), planeeriti tööstus- ja ühiskondlik-kultuuriliste alade ja mitmesuguse linnataristu, sealhulgas linnatranspordi, mille autoriks oli mul õnn olla, arendamine.

Mida pealinna rajada kavatseti?

Generaalplaani järgi oli linna elanike arvuks planeeritud 500 000 inimest (1. märtsi 2017 seisuga oli Tallinnas 444 215 elanikku – toim.) ja autostumise tasemeks 300-400 autot 1000 elaniku kohta.

Kuna linn oli veninud merekallast pidi 30 kilomeetri pikkuseks, püstitati eesmärk tõsta ühiskondliku transpordi konkurentsivõimet ja vähendada vahemaade katmise ajakulu sõiduautode ja individuaaltranspordiga võrreldes.

Kõikides Euroopa pealinnades üritati seda eesmärki saavutada kiirrööpmetranspordi arendamisega. Näiteks Helsingis ja Stockholmis oli sel ajal juba metroo. Tallinnasse planeeriti kiirtrammidetee rajamine.

Mille poolest see metroost erineb?

Suurem osa trammiteest oleks paiknenud maapinnal või süvendis. Selline tramm oleks liikunud metroorongi kiirusega, kuid oleks tulnud odavam. Kiirtramm oleks Laagna teelt (mida rahva hulgas "kanaliks" kutsutakse) Türnpuu tänava kaudu tulnud Tartu maanteele ja seal läinud maa alla. Seejärel, pärast kesklinna läbimist, oleks tee Mustamäe kandis uuest maa peale tulnud ja edasi kulgenud Tammsaare teel ning lõppenud näiteks Paldiski maanteel. Soovi korral oleks seda saanud veelgi pikendada.

Suurim Põhja- ja Baltimaade teedealane konverents >>

Kas Laagna tee ehitatigi trammi jaoks?

Jah, Laagna tee ehitati tõepoolest sellise arvestusega, et seal hakkab sõitma kiirtramm. Mõistlikuks lahenduseks peeti paepinnasesse seitsme kilomeetri pikkuse süvendi rajamist ja see tee vastab tänapäevalgi täpselt esialgsele planeeringule. Vaieldi vaid selle üle, kas süvendi laius peaks olema 5-10 meetrit, millest oleks trammile piisanud, või 30 meetrit (nagu praegu), arvestades ka sinna rajatavaid automagistraale. Teoks ei saanud vaid süvendi seinu katma kavandatud ronitaimed (näiteks metsviinapuud), mis oleks olnud ilus vaadata ja ära hoidnud pinnase erosiooni.

Таллиннский район Ласнамяэ
© Sputnik / Вадим Анцупов
Lasnamäe linnaosa

Miks kavandatu teoks ei saanud?

Projekti realiseerimine oli kavandatud pika aja peale ja kui võim 1991. aastal vahetus, siis hakati kõikidest kavandatud ideedest loobuma. Tänavad nimetati nõukogude pärandist lahtiütlemise ettekäändel ümber (1917. aasta oktoobrirevolutsiooni auks nimetatud Oktoobri tee näiteks nimetati ümber Laagna teeks.)

Kuid astuti ka hoopis valulisemaid samme, näiteks loobuti Laagna teed Järvevana tee ja Tammsaare teega ühendava automagistraali ehitamisest. Selleks jäeti 70-ndatel aastatel Tammsaare teel vabaks eraldi maa-ala (seal, kus varem olid garaažiboksid), kuid uute juhtide, konkreetselt Hain Karu kergel käel hakati seda täis ehitama. Seepärast (käesolevaks ajaks on sinna lisaks bensiinijaamale püstitatud hulk kaubanduskeskusi ja jalakäijate liiklust reguleerivaid foore) ei ole Tammsaare teele kiirautotee rajamaine enam võimalik.

Insenerina näen praegu viimast võimalust suunata autodevoog Rahumäe teele. Vastasel juhul ei ole autoummikutest Tammsaare teel enam kunagi võimalik vabaneda.

Probleemi ei lahenda ka uue Haabersti liiklussõlme rajamine, sest see likvideerib liiklusummikud vaid seal.

Проект развязки Хааберсти
Uus Haabersti ristmik suurendab oluliselt transpordivahendite läbilaskvust

Sama lugu on ka kiirtrammiga – Tartu maanteel paiknevad maa-alused parklad ja tihe ehitus ei võimalda sellisel transpordil seal kulgeda. On selge, et keegi ei luba lammutada näiteks Stockmanni kaubamaja.

Aga kui kaevata sügavamale ja ehitada justnimelt metroo?

Sellel osal Tartu maanteest on ebastabiilne pinnas (omal ajal tellisime me selle piirkonna geoloogilise ekspertiisi) ja sellepärast tuleks seal tõepoolest kaevata sügavamale. Esiteks on see kulukas. Sankt Peterburgis taheti kunagi rajada metrood odavamalt ja mitte eriti sügavale, kuid pärast mitmeid uputusi tuli ikkagi raha leida ja palju sügavamale minna. Teiseks, arvestage, et Sankt Peterburg pole Tallinn, seal on vahemaad hoopis teised: kui Neevalinna elanikud on valmis kulutama 10 minutit ainuüksi eskalaatorile, et siis kiiremini sihtpunkti jõuda, siis tallinlased ei oleks nõus nii palju aega kulutama ja eelistaksid sel juhul maapealset transporti.

Kuid kas ei võiks käivitada kiirtrammi vaid Laagna teel?

Ei, selleks pole vajadust. Kuid tavalise trammi rajamine sinna oleks küll üsna mõistlik lahendus, selle rumaluse asemel, et rajada trammiteed lennujaama. Otsustage ise — suurim elamurajoon oma tohutu elanikehulgaga, kes iga päev kodust tööle ja siis tagasi koju sõidavad. Lennukiga reisime me hoopis harvem ja lennujaama sõiduks eelistame isiklikku transporti. "Kanalis" on aga kõik valmis, pane ainult rööpad maha ja sõida.

Kas seal saaks käima panna needsamad uued trammid?

Ma arvan, et see oli veel üks Tallinna linnajuhtide möödalask. Minu arvates ei sobi Hispaaniast ostetud trammid oma välimuse poolest üldse meie linnamiljöösse, pealegi undavad nad ebameeldivalt. Tšehhi trammid on palju paremad ja mul on hea meel, et neid kavatsetakse renoveerima hakata ja veel kaua ekspluateerida.

Aas: seda aastat võib nimetada ka ühistranspordi aastaks >>

Kas teil on veel ideid, mida linnataristus muuta võiks?

Kusagil arhiivis peaks olema heakskiidetud kava lennujama asukoha muutmiseks. Teadaolevalt on selle praegusel asukohal vaid üks eelis — selle lähedus kesklinnale. Aga see, et lennukid mürisevad elurajoonide vahetus läheduses ja linna veereservuaariks olevasse järve langevad ärapõlenud lennukikütuse jäägid, pole hea. Sellepärast pakkusin ma välja üle viia lennujaam Naissaarele.

Mere kohal lendavad lennukid poleks kedagi seganud ja Naissaarelt linnakeskusesse jõudmine veetranspordiga oleks olnud ummikuteta, üsnagi lihtne ja kiire.

Aegnale oleks saanud näiteks rajada Eesti Las Vegase ja kõik linna kasiinod sinna viia. Riik oleks saanud märkimisväärset tulu. Tallinna ärikeskuse tahtsid arhitektid rajada Harku järve taha. Sealsed pilvelõhkujad, hotellid ja pangahooned poleks rikkunud pealinna ajaloolise keskuse ilu.

Mida te oma projektide unarusse jätmise pärast tunnete?

Mul on sellest väga kahju. Võimud peaksid väärtustama inimese aega. Sellega on nagu supermarketitega: mina oleks kehtestanud seadusega reegli, et kui kulutad järjekorras seismisele, ütleme viis minutit, siis trahvitakse kauplust teatud summaga (mis võetakse tšeki summast maha). See oleks teatud mõttes moraalne kompensatsioon. Transpordiga seonduvalt aga ei ole tegemist mitte minutite, vaid tundidega ja see viib inimese elu mõttetu raiskamiseni, mis on niigi ütlemata lühike. Sellest, et õiged ideed on jäänud "riiulile tolmu koguma", on tegelikult väga kurb.

Tagid:
idee, kiirtramm, projekt, intervjuu, ühistransport, Tallinn

Peamised teemad