17:49 21. November 2017
Tallinn+ 1°C
Kuula otse
Tagatis peab garanteerima, et vanarehvid ka käideldakse

Tagatis peab garanteerima, et vanarehvid ka käideldakse

© Sputnik / Виталий Аньков
Eesti uudised
lühendatud link
1110

MTÜ Rehviringlus saatis esmaspäeval meediale pressiteate, milles ütleb, et uus jäätmeseadus toob hinnatõusu ja kohtuvaidlused

TALLINN, 14. september — Sputnik. Tagatise omamise kohustus probleemtoodete tootjatele on jäätmeseaduses olnud 2004. aastast alates. Uue jäätmeseaduse eelnõuga oleme tagatise nõudeid täpsustanud, muu hulgas muudetakse tagatise omamine kohustuslikuks ka tootjavastutusorganisatsioonidele (TVO), seisab Keskkonnaministeeriumi kodulehel. Seni kehtis tagatise omamise kohustus ainult tootjatele (ehk valmistajatele ja/või maaletoojatele). 

Marrandi kutsub rehvidele panema vanusepiiri
© Sputnik / Руслан Кривобок

Selle muudatuse vajalikkuse kõige ilmekam näide on vanarehvide hunnikud Raadil, mille likvideerimisega tuleb riigil maksumaksja raha eest tegeleda. Vanarehvide hunnikud on tõsiseks ohuks keskkonnale — rehvihunnikute põlenguid on Eestis korduvalt toimunud, nende kustutamine on vaevarikas ning põlenguga kaasneb õhu- ja pinnasesaaste.

Tagatis peab garanteerima, et juhul kui TVO jätab oma kohustused täitmata, ei langeks vanarehvide kogumise ja käitlemise kohustus teistele tootjatele või riigile. Tagatiseks on kaks varianti: krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii või peab selline summa olemas olema riigi deposiidikontol, millelt raha kasutamine ja välja võtmine toimub ainult Keskkonnainspektsiooni loal. Kuna tegemist on uue regulatsiooniga, siis on seaduse jõustumisest jäetud nõude täitmiseks pool aastat — tagatise nõue peab tootjatel ja TVO-del olema täidetud hiljemalt 1. jaanuariks 2019.

MTÜ Rehviringlus rõhub artiklis rehvide hinnatõusule, kuid jätab avamata, kui suur see on. Rahaline tagatis peab olema sellise suurusega, et sellega on kaetud ettevõtte turule lastud rehvide kogumise ja käitlemise kulud. Näitena: kui ettevõte laseb turule aastas 1000 tonni rehve ning täna kogub MTÜ Rehviringlus taaskasutustasuna 120 eurot tonni kohta, siis peaks sellisel juhul tagatiseks olema 120 000 eurot. Sõiduauto rehv kaalub keskmiselt 10 kg ehk ühes tonnis on ligikaudu 100 rehvi. See tähendab, et ühe rehvi hind tõuseks maksimaalselt 1,2 eurot. Võttes aluseks, et ühe rehvi hind on keskmiselt 75 eurot, siis hinnatõus, millest Rehviringlus räägib, on 1,6% rehvi hinnast.

Eesti võib lahendada Euroopa vanarehviprobleemi, illustratiivne foto
© Sputnik / Виталий Аньков

Kahtlemata on deposiidi esmakordne makse suur kulu, aga kui turule lastav rehvide kogus püsib stabiilne ja vanarehvid on korrektselt käideldud, siis jääb ka deposiidi suurusjärk samaks. See tähendab ka seda, et deposiidist tulenev kulu jaguneb mitme aasta peale ära ning sellest tulenevalt ka hinnatõus n-ö lahjeneb iga aastaga.

Oluline on siinjuures märkida, et kui tootjate makstavad tasud on õiglased ning katavad reaalselt kõik vanarehvidega seotud käitluskulud, siis tagatist pole vajalik käiku anda. See tähendab, et kui ettevõte näiteks enam rehve turule ei lase ning varasemalt turule lastud rehvidega seotud kohustused on täidetud, siis saab ta raha tagasi.

Samuti väidab MTÜ Rehviringluse esindaja, et eelnõud pole Rehviringlusele keegi esitanud. Antud seaduse eelnõu käis kooskõlastusringil 2015. aastal. Eelnõu esitati arvamuse avaldamiseks kõikidele huvigruppidele, ka MTÜ Rehviringlusele. MTÜ Rehviringlus on 2015. aasta 19. novembril sellele eelnõule ka oma kommentaarid saatnud, need on välja toodud ka eelnõu seletuskirja märkuste arvestamise tabelis.

Rehvidele kehtib laiendatud tootjavastutuse põhimõte, mille kohaselt on rehvi tootjad st valmistajad või maaletoojad kohustatud tagama nende turule toodud toodetest tekkinud jäätmete kokku korjamise ja nõuetekohane käitlemise. Kohustuste täitmise eest peavad tasuma rehvitootjad. Kuna selle ülesande tagamine on üsna kulukas, on rehvitootjad loonud oma kohustuste täitmiseks tootjavastutusorganisatsiooni (TVO) MTÜ Rehviringlus, kes peab tagama vanarehvide kogumise ja nõuetekohase käitlemise.

Süsteem TVOga toimib nii, et rehvi tootja lisab uue rehvi hinnale taaskasutustasu, taaskasutustasudena kogutud raha makstakse edasi TVO-le ning TVO korraldab üleriigilise vanarehvide kogumise ja taaskasutamise. Taaskasutustasu suurus sõltub tootja turule lastud rehvide kogusest ehk turuosast. Taaskasutustasu suuruse määrab TVO.

Mõnda aega on Eesti vanarehvide käitlemise osas olnud olukord, kus TVO kehtestatud taaskasutustasu ei kata ära kogutud vanarehvide nõuetekohast käitlemist. Selle tulemusena on kokku kogutud tuhandeid tonne vanarehve, mille käitlemiseks pole TVO-l piisavalt raha.

Kõige suurem vanarehvide hunnik on Raadil (umbes 12 000 tonni), suuruselt teine hunnik on Harjumaal Lool (umbes 5000 tonni) ning Maardus (umbes 4000 tonni).

Keskkonnainspektsioon (KKI) on teinud mitmeid ettekirjutusi vanarehvide käitlemiseks, kuid need sunnivahendid ei ole andnud oodatud tulemust. Sellest tulenevalt on KKI riikliku järelevalvajana rakendanud karmimat sunnivahendit — asendustäitmist. See tähendab, et riik korraldab ettekirjutuste täitmise kohustatud subjektide eest ise ära, nõudes kulud täitemenetluse korras hiljem sisse.

Tagid:
eelnõu, keskkond, tagatis, rehvid, vanarehvid, Keskkonnaministeerium, Eesti

Peamised teemad