01:51 15. Juuli 2020
Kuula otse
  • USD1.1375
  • RUB80.8370
Eesti uudised
lühendatud link
60 0 0

Muudatused keskkonnavaldkonna õigusaktides 1. jaanuarist 2018

TALLINN, 28. detsember — Sputnik. Keskkonnaministeerium koostas nimekiri olulisematest õigusaktide muudatustest, mis uuest aastast kehtima hakkavad.

Ahvenapüügile päevalimiit

2018. aastal tohib harrastuspüüdja ööpäevas välja püüda kuni 15 kg ahvenat. Muudatuse eesmärgiks on piirata harrastajate poolt püütud kala ebaseaduslikku edasimüüki ehk n-ö. musta kalaturgu ja hoida ahvenavaru stabiilsena.

Üle kümne aasta saab Peipsi järvel taas tinti püüda>>

Püüdsid kala? Anna aru!

Uuest aastast peavad kalastuskaardi alusel kala püüdvad harrastuspüüdjad esitama püügiaruande. Kui eelmise kalendriaasta kohta on püügiaruandeid esitamata, uut kalastuskaarti ei väljastata. Püügiaruandlus on oluline osa kalavarude haldamisest, võimaldades saada ülevaadet kalasaakidest ehk püügikoormusest.

Keskkonnaamet koristas tänavu üle 400 tonni jäätmeid
© Sputnik / Вадим Анцупов

Koha alammõõt meres suureneb

Alates jääminekust 2018. aasta kevadest on koha alammõõduks kõikide püügivahenditega ja aastaringselt 46 cm. Nimetatud mõõt kehtib merel ja sinna suubuvates jõgedes nii kutselisel kui harrastuslikul püügil.

Koha alammõõdu tõstmise vajaduse kohta esitasid teadlased ettekanded juba 2015. ja 2016. aasta kevadistel kalurite koosolekutel. Alammõõdu tõstmine on vajalik kogu Eesti rannikumere kohavaru kaitseks, kuna osa potentsiaalsest kudekarjast püütakse välja enne, kui nad jõuavad esimest korda kudeda.

Vedelsõnnik kiiremini põllule

2018. aasta sügisel algab vedelsõnniku laotamise keeld 15. novembrist. Sellel sügisel algas see keeld veeseaduse järgi veel 1. detsembrist. Keeld on vajalik veekeskkonna põllumajandusreostuse eest kaitsmiseks.

Keskkonnaamet ei luba Harku järve äärsetel kinnistutel lageraiet
© Sputnik / Светлана Бурцева

Põllumajanduslike majapidamiste arv väheneb>>

Puhtam õhk: uued nõuded katlamajadele

Detsembri lõpus (19.12) jõustus määrus, millega karmistuvad nõuded keskmise võimsusega põletusseadmetest väljuvale õhusaastele. Keskmise võimsusega (1-50 MW) põletusseadmeid kasutatakse Eestis valdavalt soojuse tootmiseks (väiksemate linnade, külade, koolide jms katlamajad) aga ka tööstuses ning neid on kokku ligikaudu 1000. Uutele seadmetele jõustuvad nõuded alates 2018. aasta detsembrist. Olemasolevatele seadmetele (need, mis on võetud kasutusele enne 20.12.2018) antakse üleminekuaeg, kuna põletusseadmete viimine direktiivi nõuetega vastavusse võib olla väga kulukaks.

Räimevarude kaitseks on ajutiselt keelatud traalnoodaga kalapüük Liivi lahes, illustratiivne foto
© Sputnik / Игорь Зарембо

Kolmandik Eesti pinnasest on kõrge radoonitasemega>>

Puhtam õhk, vähem bürokraatiat

Käesolevast aastast muutusid leebemaks saasteainete künnised, millest alates on tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba. Tänu sellele ei pea ligi 600 ettevõtet enam õhusaateluba omama vaid piisab oma tegevuse registreerimisest. Nüüd 1. jaanuarist tulebki oma tegevus registreerida.

Seoses maavalitsuste reformiga on nüüdsest kohaliku omavalitsuse üksusel õigus oma korraldusega keelata avalikul ja avalikult kasutataval veekogul veesõidukitega liiklemine, kehtestada liikluskiiruse piirang ja keelata veekogujääle minek. Ennem tegi seda maavanem.

Tagid:
kala, ahven, kalapüük, keskkonnaministeerium

Peamised teemad