14:18 20. Oktoober 2018
Kuula otse
  • USD1.1470
  • RUB75.2418
Venemaa president Vladimir Putin

Välisluureamet: Venemaa otsene sõjaline ründe oht on väike

© Sputnik / Григорий Сысоев
Eesti uudised
lühendatud link
32 0 0

Ainuke oht Eesti ja teiste Läänemere-äärsete riikide eksistentsile ja suveräänsusele lähtub Venemaalt, kuid Venemaa otsese sõjalise ründe ohtu NATO liikmesriikidele 2018. aastal hindab amet väikeseks, leiab välisluureamet

TALLINN, 8. veebruar — Sputnik. Välisluureameti hinnangul jätkab Venemaa ka edaspidi Balti riikide hirmutamiseks sõjaliste meetmete kasutamist, vahendab Pealinn viitega BNSile.

Välisluureamet avalikustas järjekordse aastaraporti "Eesti rahvusvahelises julgeolekukeskkonnas". Amet märgib raportis, ainuke oht Eesti ja teiste Läänemere-äärsete riikide eksistentsile ja suveräänsusele lähtub Venemaalt, kuid Venemaa otsese sõjalise ründe ohtu NATO liikmesriikidele 2018. aastal hindab amet väikeseks.

Venemaa president Vladimir Putin suurõppusel Zapad 2017
© Sputnik / Михаил Климентьев

"Venemaal valitseb autoritaarne režiim, kes peab esmatähtsaks poliitilist domineerimist naaberriikide üle ning seetõttu jätkab Venemaa ka edaspidi sõjaliste survemeetmete kasutamist Eesti, Läti ja Leedu hirmutamiseks.

Kindral Terras süüdistas Venemaad NATO vastu täiemahuliseks sõjaks valmistumises>>

"Autoritaarsele režiimile omase moonutatud ohupildi tingimustes ei saa aga siiski täielikult välistada, et Venemaa juhtkond teeb strateegilise valearvestuse ning arvab, et NATO kollektiivkaitse ei toimi," seisab raportis.

Välisluureamet toob esile, et Vene sõjaline planeerimine ei vaata Eestit, Lätit ja Leedut eraldi, vaid käsitleb Euroopat ja NATO-t tervikuna.

Amet toob näiteks Venemaa järjekordse suurõppuse Zapad-2017, kus Vene relvajõud mängisid läbi sõda NATO-ga Euroopas ning nagu tavaliselt, oli NATO-vastase sõjalise õppuse põhifookus ründeoperatsioonil Eesti, Läti, Leedu ja Poola vastu.

Venemaa ei teinud õppustega "Zapad-2017" nalja>>

"Õppuse käigus läbisid Vene relvajõud kõik täieulatusliku sõja etapid: Venemaa sõjaline sekkumine vastuseks "värvilisele revolutsioonile" Valgevenes, selle eskaleerimine konventsionaalseks sõjaks NATO-ga ning lõpuks konflikti "mahajahutamine" tuumarelvaga, seisab raportis.

"Zapad 2017" — kingitus Baltimaade russofoobidele>>

"Venemaa üldine sõjaliste õppustega seotud käitumine näitab, et riigi juhtkond ei hooli rahvusvaheliste kokkulepete ja reeglite aluseks olevatest põhiväärtustest, sh läbipaistvuse ja usalduse suurendamise põhimõtetest," kirjutab välisluureamet ja nendib, et ametliku teate järgi kuuepäevane õppus kestis tegelikult peaaegu kuus nädalat.

Ka moonutas Venemaa avalik meediakajastus oluliselt õppuse suurust.

Amet nendib, et NATO-vastaseid stsenaariume kasutatakse enamikul Vene relvajõudude õppustel.

"Kuigi kavad ja stsenaariumid on püsinud sarnastena, suudavad Vene relvajõud ümberrelvastamise tõttu iga õppuste tsükliga sõjalisi operatsioone detailsemalt läbi harjutada – mitu varem kaardi peal läbimängitud elementi on viidud üle maastikule."

"Läänemere piirkond on Venemaale sõjalises mõttes esmatähtis, kuna Venemaal on siin kõige pikem piir NATO riikidega. Peale regulaarsete sõjaliste õppuste on Venemaa relvajõud seda piirkonda juba kümmekond aastat järjekindlalt tugevdanud nii moodsama sõjatehnikaga kui ka uute üksuste ja väejuhatuste loomisega. Sama trend jätkus ka 2017. aastal," seisab raportis.

Välisluureamet toob esile, et mullu paigutati Kaliningradi oblastisse esimene grupp uusi hävitajaid Su-30SM, Lääne sõjaväeringkonnas komplekteeriti uusi diviise ja ehitati taristut ning tänavu antakse Balti laevastikule üle esimesed kaks Karakurti klassi raketilaeva. Laevade varustusse hakkavad kuuluma uued tiibraketid Kalibr, millega on võimalik rünnata maasihtmärke 2500 km ulatuses.

Gruško vastas Venemaa pihta suunatud süüdistustele>>

"Venemaa sõjalise võimekuse hindamisel tuleb arvestada ka Vene relvajõudude nõrku külgi. Vene relvajõududele on endiselt omased lohakus, korruptsioon ja vargused. Kuigi riigis valitsevate majandusraskuste tõttu suureneb teenistusse soovijate hulk, on viimasel aastal kasvanud ka distsiplinaarrikkumiste arv, mis viitab teenistusse astunute madalale moraalile. Majanduslike raskuste süvenemisel ning sellest tulenevate kärbete ja inflatsiooni levimisel relvajõudude eelarvesse võimenduvad nimetatud probleemid ja pinged lähitulevikus tõenäoliselt veelgi," seisab raportis.

Sputnik Eesti kirjutas varem, et Venemaa on korduvalt teatanud, et Venemaa ei ründa mitte kunagi mistahes NATO riiki. "See on selge kõikidele vastutustundlikele poliitikutele," täheldas Venemaa välisminister Sergei Lavrov.

"Meie suhtumine NATO laienemisesse ja niinimetatud NATO partnerlusprogrammi raames sõjalise taristu edasinihutamisesse meie piiri vahetusse lähedusse ei ole muutunud. Meie julgeolekudoktriinidesse on selgelt sisse kirjutatud, et üheks peamiseks julgeolekuohuks on NATO edasine idasuunaline laienemine," ütles Lavrov.

Tagid:
Zapad-2017, Välisluureamet, NATO, Sergei Lavrov, Eesti, Venemaa

Peamised teemad