03:15 20. Juuni 2018
Kuula otse
  • USD1.1534
  • RUB73.8050
Liiklusrikkujad peavad oma karistust õiglaseks, illustreeriv foto

Enamik liiklusrikkujatest peab oma karistust õiglaseks

© Sputnik / Вадим Анцупов
Eesti uudised
lühendatud link
14 0 0

Justiitsministeeriumi tellitud liiklusküsitlusest selgus, et liiklusrikkumiste eest peaks karistuse määramine lähtuma esmajoones rikkumise korduvusest, konkreetse teo ohtlikkusest ja rikkumise määrast.

TALLINN, 12. märts — Sputnik. Sobivaimaks meetmeteks peeti rahatrahvi, aga ka suulist hoiatust ja liikluskäitumise kursusei, edastab Justiitministeerium. Viimase viie aasta jooksul oli politsei korduvalt peatanud 39%, ühel korral 33% ja mitte kordagi 27% vastanutest. Valdavalt oli peatamise põhjuseks operatsioon "Kõik puhuvad".

Liiklusõnnetuste järel probleemid tekivad inimeste teadmatusest >>

Peatamist rikkumise tõttu märkis 106 sõidukijuhti, kellest ligi kolmveerand sai rahatrahvi ja neljandik suulise hoiatuse. Valdav enamik rikkujaid nõustus, et määratud karistus aitab ära hoida uusi sarnaseid rikkumisi, kusjuures seda märkisid kõik suulise hoiatusega karistatud.

Justiitsministeeriumi analüüsitalituse nõuniku Andri Ahvena sõnul pole suurt osa küsitlusele vastanud sõidukijuhtidest mitme aasta jooksul kordagi kontrollitud, ehkki joobekontrollide suhtarvult on Eesti viimastel aastatel olnud Euroopa tipus.

"See kinnitab, et kui autojuht silmahakkavatest rikkumistest hoidub, on alkoholi tarvitanud sõidukijuhi tabamise tõenäosus väike. Seega on joobes juhtimise vähendamiseks realistlikum kasutada ennetavaid meetmeid, näiteks alkoholiprobleemidega inimeste välja selgitamine ja nende suunamine nõustamisele või ravile, alkolukkude kasutamine jmt," ütles Ahven.

Kergemate rikkumiste (nt telefoniga rääkimine, mõõdukas kiiruseületamine) ennetamiseks peeti sagedamini sobivaks rahatrahvi, suulist hoiatust ja liikluskäitumise kursusele suunamist. Joobes juhtimise ennetamiseks peeti sobivaimaks juhiloa äravõtmist, sellele järgnesid rahatrahv ja autole alkoluku paigaldamine.

Karistuse määramisel tuleks vastanute arvates esmajoones lähtuda rikkumise korduvusest (78%), konkreetse teo ohtlikkusest (56%), rikkumise määrast (54%), rikkumise põhjusest (32%) ja rikkuja sissetulekust (25%).

Kahe kuuga jättis liikluses elu 13 inimest >>

Veebiküsitluse viis läbi Norstat Eesti AS ning sellele vastas 1000 sõidukijuhti, kes olid viimase aasta jooksul sõidukit juhtinud. Küsitluse eesmärgiks oli saada ülevaade sõidukijuhtide kokkupuudetest politseiga ning arvamustest liiklusrikkumiste ennetamiseks sobivate vahendite kohta.

If Kindlustus pani oma igapäevase kahjukäsitluse kogemuse põhjal kokku nimekirja põhilistest vigadest, mida autojuhid liiklusõnnetuste järel teevad, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti veebruari lõpus.

Viimaste kuude lumerohkus, miinuskraadid ja teede libedus on kasvatanud järsult liikluses toimunud õnnetuste arvu. If Kindlustuse sõidukikahjude grupijuhi Martin Kuke sõnul tekivad liiklusõnnetuste järel probleemid tihti inimeste teadmatusest.

Kõige määravam riskitegur liikluses on kiirus
© Sputnik / Вадим Анцупов

"Eeskujulik autojuht saab liikluses suuremaid probleeme teisi arvestava sõidustiiliga ise paljuski ennetada, aga ka kogenud juhid võivad stressirohkes olukorras teha paratamatult vigu," lisas Kukk.

2017. aasta liiklusloendustulemuste põhjal kasvas keskmine liiklussagedus riigiteedel võrreldes 2016. aastaga 3,6% ehk 935-lt autolt 968 autoni ööpäevas, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti eelmisel nädalal. Liiklusloenduse andmed on oluliseks sisendiks maanteede projekteerimisel, ehitamisel ning hooldamisel.

Riigiteede liiklussagedus kasvas aastaga 3,6% >>

2017. aastal oli põhiteede aasta keskmine liiklussagedus 5266 autot ööpäevas (võrreldes 2016. aastaga kasv 4,6%), tugiteedel 1559 autot ööpäevas (kasv 1,8%) ja kõrvalteedel 298 autot ööpäevas (kasv 2,5%).

Tagid:
ühiskond, küsitlus, karistus, rahatrahv, autojuht, rikkumine, liiklus, Justiitsministeerium, Andri Ahven, Eesti

Peamised teemad