16:36 15. Oktoober 2019
Kuula otse
  • USD1.1031
  • RUB70.8543
21. märtsil tähistatakse rahvusvahelist metsapäeva, illustreeriv foto

Metsanduse tulevik eeldab ühiskondlikku kokkulepet

© Sputnik / Алексей Мальгавко
Eesti uudised
lühendatud link
3710

ÜRO Peaassamblee algatusel tähistatakse 21. märtsil rahvusvahelist metsapäeva, mille tähistamisega rõhutatakse kõigi metsade ja metsatüüpide tähtsust maailma ökoloogilise tasakaalu säilimiseks.

TALLINN, 21. märts — Sputnik. Metsanduse järgmise kümnendi arengukava koostamise avaüritus tõi eelmisel nädalal kokku ligi 150 huvilist, kes said ülevaate, kuidas kava koostamine käima hakkab ning kuidas kõik soovijad seejuures kaasa rääkida ja üksmeelt otsida saavad, teatas Keskkonnaministeerium. 

Ministeerium alustab uue metsanduse arengukava koostamist >>

"Keskkonnaministeerium on kutsunud teid siia selleks, et keegi ei saaks teisele poolele oma ideoloogiat peale suruda," ütles minister Siim Kiisler Tallinna Kultuurikatlasse kogunenuile.

"Oleme kutsunud kõiki arutama, tegema koostööd. Eestlased on jonnakad ja tahavad saavutada oma eesmärki. See eesmärk võiks olla leppida kokku. Selleks käitugem väärikalt ning kuulakem üksteist," lisas minister.

Euroopa Liit surub Soomele vägisi peale metsaraie vähendamist, illustartiivne foto
© Sputnik / Алексей Мальгавко

Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp nentis, et metsandus on valdkond, kus põimub lugematult palju huvisid. "Uus arengukava võiks siin olla vahend, et leida ühiskonnas üksmeel," lisas Lamp.

Eesti metsanduse uus arengukava koostatakse aastateks 2021.-2030. Meie metsanduse selle aja eesmärkide ja nende saavutamise teede paika panekul võetakse seejuures arvesse nii metsade sotsiaalseid, kultuurilisi, ökoloogilisi kui ka majanduslikke väärtusi.

Arengukava koostamise esimeses etapis hakkab Eesti metsanduse probleeme esmalt kaardistama uue arengukava algatamise töörühm, kuhu kuuluvad erinevate huvirühmade esindaja ja asjatundjad Jaan Aiaots, Jaanus Aun, Ando Eelmaa, Tõnu Ehrpais, Ahto Kaasik, Paavo Kaimre, Mailiis Kaljula, Aigar Kallas, Mihkel Kangur, Marek Kase, Mait Kaup, Jaan Kers, Tõnis Korts, Jürgen Kusmin, Rainer Kuuba, Art Leete, Toomas Lemming, Mikk Link, Asko Lõhmus, Valdur Mikita, Irje Möldre, Sille Pihlak, Marge Rammo, Bert Rähmi, Rene Tammist, Taavi Tattar, Erik Terk, Hardi Tullus, Kristjan Tõnisson, Tarmo Tüür, Veiko Uri, Urmas Varblane, Triin Vihalemm, Kadri-Aija Viik, Linda-Mari Väli.

Eestimaa rohelised kahtlustavad valitsust ja metsatööstureid vandenõus >>

Lisaks kuuluvad töörühma keskkonnaministeeriumi, kultuuriministeeriumi, maaeluministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, rahandusministeeriumi, sotsiaalministeeriumi ning riigikantselei esindajad.

Töörühma esimene koosolek on kavas 22. märtsil. Edaspidistel koosolekutel jaguneb töörühm neljaks: metsade sotsiaalseid, kultuurilisi, ökoloogilisi ja majanduskikke aspekte käsitlevaiks ning vastavaid probleeme välja selgitavaks rühmaks.

Sügiseks koostab töörühm kogutud ettepanekute ja probleemide põhjal metsanduse uue arengukava koostamise ettepaneku. Keskkonnaministeerium esitab selle valitsusele ja kui valitsus ettepaneku heaks kiidab, algab arengukava kokkupanek. Seda koordineerib arengukava koostamise juhtrühm, töö peaks saama tehtud 2020. aasta suveks. Uue arengukava heakskiitmine on seejärel Riigikogu pädevuses.

Avalikkust kaasatakse kogu arengukava koostamise aja. Oma ettepanekuid arengukava koostamise kohta saab praegu esitada kava algatamise töörühma, hiljem juhtrühma liikmetele, aga ka meiliaadressil mets@envir.ee. Kavas on korraldada ka mitu suurt rahvakoosolekut.

Värske info metsanduse 2021.-2030. aasta arengukava koostamise kohta on pidevalt leitav siit.

Keskkonnaministeerium alustab kogu meie elukeskkonna jaoks väga tähtsa strateegilise dokumendi, järgmise kümnendi metsanduse arengukava koostamist, mille eesmärk on metsade säästlik majandamine, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti möödunud aasta lõpus. "Ees seisab suur töö, milleks kulub peaaegu kolm aastat," ütles keskkonnaminister Siim Kiisler.

Kiisler rõhutas, et praegu on umbes pool Eestit kaetud metsaga, kuid metsarohkus ei tähenda paraku seda, et metsandusega on kõik korras. Üks suuri probleeme on see, et meile on väga vähe alles jäänud sajanditevanuseid põlismetsi.

Keskkonnaministeeriumi ees toimub pikett metsanduspoliitika vastu >>

"Eriti väärtuslik mets tuleb kiiresti kaitse alla võtta ja seda me vastavalt metsanduse arengukavale ka teeme: kokku on juba praegu range kaitse all 12 protsenti metsast," ütles Kiisler.

Tagid:
avalikkus, loodus, keskkond, arengukava, metsandus, mets, kultuurikatel, Keskkonnaministeerium, Siim Kiisler, Eesti

Peamised teemad