09:31 16. Juuli 2019
Kuula otse
  • USD1.1269
  • RUB70.5998
Ebatüüpilise töö levik vajab mõõtmist, illustreeriv foto

Ebatüüpilise töö levik vajab mõõtmist

CC0 / rawpixel
Eesti uudised
lühendatud link
5720

Kaugtöö ja platvormitöö laiem levik ning uued virtuaalsed ametid suurendavad töötajate jaoks töötamisega seotud kulusid ja riske, mis on traditsiooniliselt olnud tööandja kanda.

TALLINN, 24. märts — Sputnik. Euroopas ja Eestis on veel peamiselt levinud traditsiooniline töövorm ehk täistööajaga töölepinguline töökoht ühe tööandja juures. Samas leiavad mitmete uuringute autorid, et ebatraditsioonilised töövormid, lühiajaline töö ja töö nõudmisel on saamas uueks tööturu normiks, teatab Arenguseire Keskus.

Uutmoodi töötamine >>

Arenguseire Keskus viib sel aastal läbi tööturu tuleviku uurimisprojekti, mille raames sai valmis virtuaaltöö leviku ja mõjude analüüs. Keskuse eksperdi Johanna Vallistu sõnul eristatakse täna kolme olulisemat virtuaaltöö liiki, milleks on kaugtöö, platvormitöö ja tekkivad virtuaalsed ametid.

Eesti inimeste soov teha kaugtööd on aastatega suurenenud, illustratiivne foto
© Sputnik / Кирилл Каллиников

Viimastel aastatel on kõige kiiremini kasvanud platvormitöö ehk töö, mida tehakse veebipõhisel platvormil üle interneti või füüsilises keskkonnas. Seitsmes Euroopa riigis läbiviidud uuringu põhjal on platvormitööd teinud 9%-22% elanikkonnast.

Iganädalaselt teeb platvormitööd kuni 10% tööealisest elanikkonnast ja kuni 5% teenib sellega vähemalt poole oma sissetulekust. Eestis ei ole platvormitöö levikut seni veel mõõdetud, kuid see on kindlasti üha olulisem töövorm.

"Tööd vahendavad platvormid on Eestis kiirelt levinud ning platvormitööd võib pidada paindlikuks töövõimaluseks, mis on osade inimeste jaoks elustiilivalik, kuid teiste jaoks vajadus. Uuringud on leidnud, et platvormitöö on eriti levinud nende inimeste seas, kelle sissetulek põhitöökohas ei ole piisav," selgitas Vallistu.

Kõige tuntumad platvormid Eestis on Taxify, Uber, Wolt ja GoWorkaBit.

Uueks trendiks tööturul on uute virtuaalsete ametite tekkimine, näiteks veebimodereerimine, rahaga kauplemine veebimängudes ja professionaalne veebipõhine hasartmängurlus. Uute virtuaalsete ametite üle alles hakatakse arutlema ning nende olemust uurima.

Töö ja pereelu ühitamine — üks eesmärkidest >>

Vallistu rõhutas, et virtuaaltöö ja tavatöö eristamine on muutunud raskemaks, sest valdav enamik ametikohtadest eeldab töö tegemiseks IKT kasutamist. Teiseks on kadumas selged piirid töö ja mittetöö ehk töö ja mängu ja hobi vahel.

"Virtuaaltöö puhul ei saa inimesed tihti planeerida tööaega ega sissetuleku suurust. Samuti vastutavad töötegijad üha sagedamini oma töötingimuste, —tervishoiu ja —ohutuse eest," ütles Vallistu.

"Kui varem pidi tööks vajalikud vahendid võimaldama tööandja, siis nüüd hangivad iseendale tööandjad need ise. Võimendub ka töötervishoiurisk, sest virtuaaltöö on seotud mitmete terviseriskidega, näiteks vale istumisasendi, tööruumi valgusega jne," tõi Vallistu välja ebatraditsiooniliste töövormide levikuga seotud peamisi riske.

Uuring näitab vajadust hakata ka Eestis platvormitöö leviku kohta statistikat koguma, nii nagu oleme nüüdseks jõudnud kaugtöö regulaarse jälgimiseni.

Arenguseire Keskus viib sel aastal läbi tööturu tuleviku uurimisprojekti, mille eesmärk on eeluuringute ja stsenaariumide loomise abil paremini mõista tööturu arenguid Eestis ning nende mõjutegureid.

Keda vajab tuleviku tööturg? >>

Uurimisprojekti raames tellitud virtuaaltöö uuringu viis läbi Hertfordshire"i ülikooli teadur Kaire Holts. Tööturu tuleviku uurimisprojekt valmib selle aasta lõpus.

Tasub teada

Virtuaaltöö (virtual work) all mõistame tasustatud tegevusi, mida viiakse läbi või hallatakse IKT-vahendeid kasutades. Virtuaaltöö võib jagada kolme kategooriasse: kaugtöö, platvormitöö (crowd work) ja tekkivad uued virtuaalsed ametid.

Töötukassa infopäev Narvas
© Sputnik / Евгений Ашихмин

Platvormitöö on viimastel aastatel kõige kiiremini kasvanud virtuaaltöö tüüp. Seitsmes Euroopa riigis läbiviidud uuringu põhjal teeb iganädalaselt platvormitööd 4,7%-10% tööealisest elanikkonnast ning 1,6%-5,1% saab vähemalt poole oma sissetulekust platvormitööst. Eestis ei ole platvormitöö levikut seni veel mõõdetud.

Kaugtöö keskmine osakaal Euroopas ei ole alates 2009. aastast oluliselt kasvanud, kuid tänu mobiilsetele tehnoloogiatele on mitmekesistumas kaugtöö vormid. Eesti on kaugtöö leviku osas Euroopa Liidu keskmisel tasemel ja seda on teinud u 20% töö- ealisest elanikkonnast (vaata ka Arenguseire Keskuse analüüsi töötajasõbraliku paindlikkuse kohta).

Virtuaaltöö levikuga kaasneb:

  • piir töö ja vaba aja tegevuste vahel ähmastub ning töö mõiste laieneb. Virtuaaltööks võib nimetada ka blogimist, sotsiaalmeediasse piltide laadimist, hasartmängude mängi-mist jne;
  • riskid kanduvad üha rohkem tööandjalt töötajale. Paljud virtuaaltöö tegijad vastutavad ise sissetuleku ja tööaja stabiilsuse ja heade töötingimuste eest. Paljud virtuaaltöötajad on ebakindlas olukorras, sest sissetulek on ebastabiilne;
  • iseendale tööandjaks olevate inimeste osakaalu ja ebatüü- piliste töösuhete kasv ning
  • võimalus teenida täiendavat sissetulekut endale sobival ajal ja kohas. Enamik platvormitöötajaid teevad platvormitööd põhitöökoha kõrvalt.
Tagid:
riskid, virtuaaltöö, platvormitöö, kaugtöö, tööandja, töötaja, töö, uuring, Arenguseire Keskus, Eesti

Peamised teemad