15:51 29. November 2020
Kuula otse
  • USD1.1922
  • RUB90.9894
Eesti uudised
lühendatud link
9810

Tallinnale kuuluv jäätmekeskus määras Eesti Keskkonnateenuste AS-ile 241 prügimahuti põhjuseta tühjendamata jätmise eest 4000-eurose leppetrahvi.

TALLINN, 26. märts — Sputnik. Kristiine linnaosas on kuni 1. maini jäätmeveos vaba turg. "Korteriühistu ja kinnistuomanik valis ise välja talle hinnalt või kvaliteedilt meelepärase jäätmevedaja ja sõlmis temaga lepingu, tegemist on eraõigusliku suhtega," selgitas linnaosavanem Jaanus Riibe, vahendab Pealinn.

Prügivedu võib märgatavalt kallineda >>

"Viimasel kuul on olnud probleeme peamiselt AS-ga Eesti Keskkonnateenused, nende peale laekus elanikelt ka mitmeid kaebusi. Näiteks ei tühjendatud jäätmemahuteid õigel ajal, need olid täis või ei veetud õigel päeval," rääkis Riibe.

Veebruarist osutab AS Eesti Keskkonnateenused korraldatud jäätmeveona teenuseid Mustamäel, kuid rahul ei olda sealgi. "Minu hinnangul ei saa nad prügiveoga hakkama," ütles Mustamäe linnaosa vanem Lauri Laats.

Ta lisas: "Mustamäe linnaosavalitsuse telefonid on linlaste kaebustest punased ning see, et tegemist on eraettevõtte tööjõuprobleemiga, neid ei huvita. Ei peagi huvitama, sest prügi peab saama veetud! Mõistagi võin ju Mustamäe linnaosa reservfondist raha leida, et vedamata prügi erakorraliselt minema toimetada, aga kas see ongi lahendus?"

Näiteks 19. märtsil jättis firma tühjendamata 132 ja 20. märtsil 80 segaolmejäätmete mahutit. Samuti jäi 19. märtsil tühjendamata 29 paberi ja kartongi mahutit.

Eesti firma muudab Biškeki prügimäe pargiks >>

"AS Eesti Keskkonnateenused alustasid prügivedu 1. veebruarist Mustamäe 3. ja 4. jäätmeveopiirkonnas, kuid sellest ajast saadik on Tallinna linna asutustesse saadetud rohkelt kaebusi vedamata prügi pärast," kinnitas Tallinna jäätmekeskuse juhataja asendaja Kristjan Mark. "Linnal on kohustus nõuda vedajalt lepingu täitmist."

Kuna ainuüksi 19.-20. märtsini on Eesti Keskkonnateenuste AS jätnud tühjendamata 241 veograafikusse märgitud mahutit, võiks linn ettevõttele 241 mahuti põhjuseta tühjendamata jätmise eest määrata leppetrahvi summas 12 050 eurot ehk 241 x 50 eurot. Linn pidas tellijana siiski mõistlikuks vähendada leppetrahvi summat 4000 euroni. Trahvisumma saadakse kätte tasaarvelduse teel.

Eesti Keskkonnateenuste juhataja Argo Luude põhjendas lohakat tööd töötajate haigusega.

"Märts oli meile ajalooline kuu selles mõttes, et firma kolmekümnest autojuhist haigestus kümme," rääkis Luude. "Kui kolmandik olulisest tööjõust peaaegu et ühe nädala jooksul välja langeb, on raske kõigile asendajaid leida ja kiireid ümberkorraldusi teha."

Seni ise klientidega lepinguid sõlminud ja suhtlust pidanud, linna riigihanke võitnud ettevõte pole korraldatud jäätmeveos osalenud. "Veebruaris käivitus meil korraldatud jäätmevedu, mis tähendab, et firma asemel sõlmib klientidega lepingud linna jäätmekeskus, samuti edastab meile marsruudid ja konteinerid, mida me tühjendama peame," rääkis Luude.

EL seab jäätmekäitlusele uued sihtarvud >>

"Veel jaanuari keskel polnud meile kõiki kliente teada antud, vedu aga pidi algama juba 1. veebruarist. Veebruarikuu läkski selle peale, et kliendid ja konteinerite asukohad üles leida, tühjendussagedused ja logistika paika panna," lisas Luude.

Keskkonnateenustel on enam kui 100 000 klienti üle Eesti ja firma käitleb 250 000 tonni jäätmeid aastas.

Möödnud aasta lõpus sõlmisid Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu Eesti juhtimisel esialgse kokkuleppe jäätmekäitlusdirektiivide muutmiseks, aastaks 2025 tõuseb olmejäätmete ringlussevõtu tase 55%-ni ja aastaks 2030 60%-ni, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Aastas tekib Eestis ligikaudu 470 000 tonni käitlemist vajavaid olmejäätmeid. Eesti on võtnud eesmärgiks aastaks 2020 ringlusse võtta vähemalt 50% olmejäätmete kogumassist aastas, kuid 2014. aastal võeti ringlusse 32% ning 2015. aastal vaid 30% olmejäätmetest, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti sügisel.

Keskkonnaminister Siim Kiisler kinnitas uue jäätmete kogumise, sortimise ja ringlussevõtu arendamiseks mõeldud toetuse tingimused. Jäätmekäitlusega seotud tegevuste arendamise jaoks on kokku 12 miljonit eurot, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti märtsi alguses.

"Eestis tekib täna ligikaudu pool miljonit tonni olmejäätmeid, millest lõviosa jõuavad põletusahju või prügimäele. Vaid kolmandik olmejäätmetest saab ringlussevõtu teel endale uue elu. Otsesõnu on see ressursside raiskamine. Vajame rohkem selliseid tarku lahendusi, mis jäätmetest hoopis tooted teeks," ütles Kiisler.

Tagid:
jäätmed, ühiskond, prügivedu, prügi, AS Eesti Keskkonnateenused, Tallinn, Eesti

Peamised teemad