01:43 26. September 2018
Kuula otse
  • USD1.1777
  • RUB77.3603
Valitsus leppis kokku riigi eelarvestrateegia põhijoontes

Valitsus leppis kokku riigi eelarvestrateegia põhijoontes

© Фото : Riigikantselei
Eesti uudised
lühendatud link
2110

Valitsus leppis kokku aastate 2019-2022 riigi eelarvestrateegia põhijoontes, mis on aluseks tulevaste aastate rahalistele plaanidele. Järgmisel neljal aastal näeb valitsus ette valitsussektori eelarve nominaalset ülejääki ja struktuurset tasakaalu.

TALLINN, 14. aprill — Sputnik. Peaminister Jüri Ratas nentis, et majanduskasv on varasematest prognoosidest kiirem, mis eeldab omakorda tasakaalukamat eelarvepoliitikat.

"Kiire majanduskasv on loomulikult hea uudis meie elanikele ja ettevõtetele, sest inimestel on tööd ja palgad kasvavad. Riigi jaoks tähendab see aga hoolikalt kaalutud valikuid investeeringute osas, et vältida majanduse ülekuumenemist," ütles ta ja toonitas, et valitsuse eelarvepoliitika on ja jääb vastutustundlikuks.

Valitsus plaanib 300 000 eurot ETV kanalite levi parandamiseks>>

Обсуждение госубюджнтной стратегии на предстоящий 4 года в Сагади
© Фото : Riigikantselei
Valitsus leppis kokku riigi eelarvestrateegia põhijoontes.

"Soovin tänada kõiki ministreid ja ametnikke põhjaliku ettevalmistuse ja asjalike arutelude eest ning tunnustan tulemusteni viinud head meeskonnavaimu. Valitsuse tehtud otsused tagavad 2019. aastal maksurahu, järgmise aasta eelarve planeeritava ülejäägi ning struktuurse tasakaalu," täiendas ta.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps
© Sputnik / Вадим Анцупов

Arutelude käigus otsustas valitsusliit jätta ära 2019. aastaks kavandatud alkoholiaktsiisi määrade tõusu. Samuti pole kavas kehtestada maksu magustatud jookidele.

Ratas: Eesti rahvastikuprobleemid jäävad suurimaks väljakutseks>>

"Mul on hea meel, et leppisime kokku selles, et eelarve on struktuurselt tasakaalus ja nominaalselt ülejäägis. See tähendab, et meie valitsussektori väike võlg väheneb veelgi. Uusi makse meil kavas kehtestada ei ole, sest riigi tulud kasvavad koos meie majanduse ja palkade kasvuga niigi hästi," ütles rahandusminister Toomas Tõniste. „Leidsime võimalusi suunata uute kulude katteks juba kehtivas eelarvestrateegias kavandatud vahendeid. Kokkuvõttes tähendavad need otsused, et riigi rahandus on ka järgmisel neljal aastal heas korras."

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski tõstis esile, et värske eelarvestrateegia annab tugeva panuse sellesse, et Eesti oleks targem, turvalisem ja õiglasem ühiskond.

"Meil õnnestus kokku leppida ajaloolises palgatõusus siseturvalisuse valdkonnas, mis aitab hoida meie teenistuste professionaalsust. Lisaks panustame juba järgmisel aastal enam kui 20 miljonit eurot täiendavalt teadusse ja innovatsiooni," rõhutas Ossinovski. "Pean tähtsaks ka seda, et lähiaastatel investeerime enam kui 100 miljonit eurot e-riigi teenuste arendamiseks. Samuti jätkab valitsus varasema prioriteedi täitmist ning nii õpetajate kui ka kõrgharidusega kultuuritöötajate miinimumpalka on võimalik järgmisel aastal tõsta saja euro võrra 1250 euroni. Märgatavalt paraneb nii sotsiaal- kui terviseteenuste kättesaadavus."

EL on valmis Brexiti järel kärpima Baltimaade eelarveid, illustreeriv foto
© Sputnik / Руслан Кривобок

Tänavust riigi eelarvestrateegiat ehk RESi tehes lähtub valitsus koalitsioonilepingu sõlmimisel kokku lepitud suurtest eesmärkidest edendada jätkusuutlikku majanduskeskkonda, suurendada rahvaarvu, tugevdada julgeolekut ning suurendada ühiskonna heaolu ja sidusust.

"Valitsus toetab teiste hulgas päästjate, politseinike, õpetajate, kõrgharidusega kultuuritöötajate ja sotsiaaltöötajate palgafondi kasvu ning rahastab senisest suuremas mahus e-riigi töökindlust," ütles peaminister Jüri Ratas. "Märgiline on otsus rahastada Eesti kandideerimist ÜRO julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks aastateks 2020-2021. Regionaalpoliitiliselt on olulised Ida-Virumaa programmi täiendav rahastamine, Kagu-Eesti programmi algatamine ning ka viienda praami rentimine ja lennuühenduse paranemine Saaremaaga," rõhutas ta.

Valitsuse eelarvepoliitika eesmärk on toetada tasakaalustatud majanduskasvu. Selleks lükkab valitsus edasi osa kavandatud investeeringuid ja uuendab ELi toetuste kasutamise pikaajalist plaani, suunates praegusel mitmeaastasel eelarveperioodil Eestile eraldatud toetusi ümber nii, et neid oleks võimalik tõhusamalt kasutada. Ühiskonna sidusust parandab Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti majanduse elavdamine lisades sinna varem kavandatust rohkem ELi vahendeid ja muid toetusi.

Julgeoleku tagamiseks panustab valitsus jätkuvalt Eesti iseseisva riigikaitse arendamisse vähemalt 2 protsenti SKPst.

Järgmisel nädalal saab valitsus kabinetnõupidamisel ülevaate ministeeriumide täpsustatud finantsplaanidest. Riigi eelarvestrateegia dokument valmib lähiajal ja valitsus kuulab enne selle heakskiitmist ära sõltumatu eelarvenõukogu arvamuse. Riigi eelarvestrateegia dokumendi kinnitamine on kavandatud valitsuse 26. aprilli istungile.

Valitsus uuendab strateegiat igal kevadel, täpsustades kolme eelseisva aasta kavasid ning täiendades neid vähemalt ühe aasta võrra. See annab võimaluse kohandada riigi rahalisi plaane vastavalt muutustele majanduses, riigi rahanduses ja ministeeriumite valitsemisalades.

Eelarvestrateegia alusel jätkavad ministeeriumid järgmise aasta riigieelarve eelnõu koostamist, mida arutatakse valitsuskabineti nõupidamistel sügisel. Siis selguvad ka järgmise aasta konkreetsed kulud ja tulud.

Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) peab Eesti majanduse olukorda heaks, kuid soovitab järgmiste aastate riigieelarvetes osa kulutusi edasi lükata ja eelistada tootlikkust tõstvaid investeeringuid. Seda seisukohta jagab ka Eesti Pank, nagu portaal Sputnik Eesti on juba kirjutanud.

Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni sõnul on Eesti majanduse seis küll kümne aasta parim, kuid ettepoole vaadates hakkab kasv aeglustuma ning seda peame arvestama ka majanduspoliitika kujundamises.

"Eesti Pank nõustub täiesti IMFi hinnanguga, et praeguses majandusolukorras tuleb valitsusel kulutuste tegemisel olla eriti ettevaatlik. Järgmistel aastatel oleme Eestis silmitsi aeglasema majanduskasvu, kahaneva tööjõu ja väiksemate Euroopa Liidu toetustega. Kui me praeguse kiire majanduskasvu juures ei suuda raha kõrvale panna, siis ei suuda me seda kunagi teha," ütles Hansson.

Tagid:
eelarvestrateegia, valitsus, Eesti

Peamised teemad

  • S-300 Favorit

    Kaitseminister Sergei Šoigu tegi 24. septembril teatavaks Süürias asuvate Vene sõjaväelaste turvalisuse parandamiseks mõeldud meetmed, mida rakendati vastuseks Il-20 ja tema meeskonna hävitamisele, mille süüdlaseks on Iisrael.

    34
  • Illustreeriv foto

    Üksteist Euroopa Liidu, peamiselt Ida-Euroopa riiki ei ole samasooliste abielusid veel seadustanud. Sel sügisel, hoolimata Brüsseli survest, kavatseb Rumeenia kirjutada geiabielude keelu põhiseadusesse.

    20
  • Põtradel on jooksuaeg sügisel

    Põtradel ja punahirvedel on jooksuaeg sügisel, seetõttu võivad nad sõiduteele sattuda tavapärasest sagedamini. Liiklejatel tasub sellega arvestada ja jälgida oma sõidukiirust.

    12