18:39 26. Mai 2018
Tallinn+ 23°C
Kuula otse
  • USD1.1675
  • RUB72.4935
Kaitseminister Jüri Luik sõjaväelastega

Riigikaitsele eraldatakse nelja aasta jooksul 2,4 miljardit eurot

© Estonian Defence Forces
Eesti uudised
lühendatud link
3221

Riigikaitsele eraldatakse järgmisel neljal aastal kokku 2,4 miljardit eurot, kaitseminister Jüri Luige sõnul annab riigieelarvestrateegia kaitsevaldkonna arendamisele kindla aluse.

TALLINN, 17. aprill — Sputnik. Riigieelarve strateegia näeb ette, et riigikaitsele eraldatakse järgmisel neljal aastal kokku 2,4 miljardit eurot, mis võimaldab hoida kaitsekulu püsivalt üle kahe protsendi sisemajanduse kogutoodangust ning valdkonda stabiilselt arendada, vahendas Pealinn Kaitseministeeriumi pressiteadet.

Venemaa saatkond kahtleb Eesti välispoliitika sõltumatuses >>

"Kui vaatame enda ümber toimuvat, Süüriat ja Ukrainat, ja eriti õppusi Zapad, siis pole kahtlust, et iga riigikaitseks kasutatav euro on ülioluline," ütles kaitseminister Jüri Luik ja lisas, et valitsuses kokku lepitud riigieelarvestrateegia annab kaitsevaldkonna arendamisele kindla aluse.

Eesti e-riik saab kauaoodatud lisarahastuse, illustreeriv foto
© Sputnik / Руслан Кривобок

Lisaks kahele protsendile rahastab valitsus eraldi täies mahus liitlaste vastuvõtuga seotud kulutusi.

Valitsus alustab ka 2021. aastal uut kaitseinvesteeringute programmi laskemoona soetamiseks. Praeguse ja tulevase programmiga hangitakse aastatel 2018-2022 kokku täiendavalt 100 miljoni euro eest suurekaliibrilist laskemoona tankitõrjesüsteemidele, õhutõrjesüsteemidele, suurtükkidele ning miinipildujatele.

Luik tõstis esile otsust tõsta kaitseväelaste töötasu selliselt, et tegevväelaste keskmine palk ületaks 30 protsendi võrra Eesti keskmist palka ning samuti kaitseväe käsirelvade uuendamise, 1. jalaväebrigaadi relvastamise lahingumasinatega ning liikursuurtükkide programmi alustamise.

Ka nimetas ta tähelepanuväärseteks Lõuna-Eestis paikneva 2. jalaväebrigaadi ja maakaitsestruktuuri transpordivahendite soetamine ning investeeringud mereseiresse ja miinilaevade moderniseerimisse.

Ajateenistusest kõrvalehoidjate lubade kehtivusi hakatakse piirama >>

"Nelja aasta pärast asub ajateenistusse 4000 ajateenijat, mis eeldab ühelt poolt investeeringuid väljaõppesse ja majutusse, teisalt noorte teadlikkuse kasvatamist isamaalise hariduse programmi abil," rääkis Luik.

Valitsus leppis kokku aastate 2019-2022 riigi eelarvestrateegia põhijoontes, mis on aluseks tulevaste aastate rahalistele plaanidele. Järgmisel neljal aastal näeb valitsus ette valitsussektori eelarve nominaalset ülejääki ja struktuurset tasakaalu, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti laupäeval.

Valitsuse eelarvepoliitika eesmärk on toetada tasakaalustatud majanduskasvu. Selleks lükkab valitsus edasi osa kavandatud investeeringuid ja uuendab ELi toetuste kasutamise pikaajalist plaani, suunates praegusel mitmeaastasel eelarveperioodil Eestile eraldatud toetusi ümber nii, et neid oleks võimalik tõhusamalt kasutada. 

Valitsus uuendab strateegiat igal kevadel, täpsustades kolme eelseisva aasta kavasid ning täiendades neid vähemalt ühe aasta võrra. See annab võimaluse kohandada riigi rahalisi plaane vastavalt muutustele majanduses, riigi rahanduses ja ministeeriumite valitsemisalades.

Valitsus leppis kokku riigi eelarvestrateegia põhijoontes >>

Eelarvestrateegia alusel jätkavad ministeeriumid järgmise aasta riigieelarve eelnõu koostamist, mida arutatakse valitsuskabineti nõupidamistel sügisel. Siis selguvad ka järgmise aasta konkreetsed kulud ja tulud.

Tagid:
majandus, investeering, julgeolek, riigikaitse, eelarvestrateegia, kaitsevägi, sõjavägi, kaitseministeerium, Jüri Luik, Eesti

Peamised teemad