09:43 19. Oktoober 2019
Kuula otse
  • USD1.1144
  • RUB71.3066
Riik toetab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumist, illustreeriv foto

Riik toetab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumist

CC0 / AlbanyColley
Eesti uudised
lühendatud link
14 0 0

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks või nõuetekohase reoveemahuti paigaldamiseks saavad eraisikud hakata riigilt toetust küsima.

TALLINN, 18. aprill — Sputnik. Eestis kasutab ühiskanalisatsiooni teenust 83% elanikest. Siiski on märkimisväärne hulk neid, kes pole ühiskanalisatsiooniga liitunud, ehkki vee-ettevõte ja kohalik omavalitsus on selleks võimaluse loonud. Teadaolevalt on Eestis ligikaudu 15 000 sellist elamut, teatab Keskkonnaministeerium.

"Loodame, et riigi toetus on piisavaks abiks ja motivaatoriks neile, kel erinevatel põhjustel on seni ühiskanalisatsiooniga liitumata," selgitas keskkonnaminister Siim Kiisler toetuse eesmärki. "Pikas perspektiivis on ühiskanalisatsiooniga liitumine ka majanduslikult kasulikum kui kogumismahuti kasutamine."

Riigikontroll: põhjavee saastumine nitraatidega on kasvanud >>

Kooskõlastusringile saadetud eelnõu järgi saab toetust küsida kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni rajamiseks elamust kuni ühisveevärgi ja —kanalisatsiooni liitumispunktini. Lisaks toetatakse reovee kogumise mahutite rajamist ja ümberehitamist piirkondades, kus puudub ühiskanalisatsioon ja kuhu seda ei planeerita lähima viie aasta jooksul rajada.

Toetusteks on kokku ligikaudu 10 miljonit eurot.

Viimastel aastatel tehtud uurimistööd näitavad, et pooled eramajapidamiste individuaalsed joogiveesüsteemid ja reovee kohtkäitluslahendused ei vasta nõuetele ja ohustavad seetõttu nii põhjavett kui ka inimeste tarbitavat joogivett. "Kolibakter joogivees võib põhjustada mitmesuguseid tervisehäireid," selgitas Kiisler. Ta lisas, et ka Riigikontroll osundas oma hiljutises põhjaveeteemalises auditis probleemile, et paljude Eesti alade kohta puudub info, kas ja kuidas seal reovett kogutakse.

Valdaval enamusel Eesti elanikel on ühisveevärk ja —kanalisatsioon >>

Riigikontrolli audutist tuli välja, et Eestis on üle 200 000 inimese, kelle kaevuvee kvaliteeti võib halvendada väetistest või taimekaitsevahenditest tulenev reostus, maavarade kaevandamine või puhastamata reovesi, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti jaanuaris.

Eelmisel aastal kontrollis Keskkonnainspektsioon koos omavalitsustega Harku, Saku ja Kohila valdades, kas eraisikute kinnistutel käib reovee kogumine nõuetekohaselt. Kontrollide tulemusel selgus, et nõuetele ei vastanud hinnanguliselt pooled kohtkäitlussüsteemidest.

Eelkõige on see probleem iseloomulik endistele suvilapiirkondadele, kuhu on nüüd alaliselt elama asutud. Siin on ka igal kohalikul omavalitsusel oluline roll, tagamaks asjakohaste eeskirjade ning ehitus- ja keskkonnajärelevalve abil see, et piirkonna inimesed käitlevad reovett nõuetekohaselt.

Ekspert: üle 70 protsendi pudeliveest Euroopas sisaldab mikroplastikut >>

Mitmel pool Põhja-Eestis kasutatakse joogivee tootmiseks põhjavett, mille looduslik radioaktiivsus on 2-6 korda kõrgem tasemest, mis on kehtestatud sotsiaalministri määrusega, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti veebruaris.

Toetust saab hakata taotlema SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu. Taotlusvooru avamisest antakse teada üleriigilises meedias ja ka KIKi kodulehel.

Tagid:
toetus, tervis, joogivesi, ühiskond, ühisveevärk ja -kanalisatsioon, KIK, Keskkonnaministeerium, Siim Kiisler, Eesti

Peamised teemad