19:44 09. Detsember 2019
Kuula otse
  • USD1.1075
  • RUB70.5731
Kodakondsuse soovijatele muutub eesti keele õpe kättesaadavamaks, illustreeriv foto

Kodakondsuse soovijatele muutub eesti keele õpe kättesaadavamaks

© Sputnik / Максим Богодвид
Eesti uudised
lühendatud link
3710

Et kodakondsuse taotlemine ei jääks keeleoskuse taha, hakkab riik pakkuma keeleõppelepinguid tasuta keelekursusteks ning tasustatud õppepuhkust eesti keele õppimiseks.

TALLINN, 26. aprill — Sputnik. Valitsus kiitis heaks kodakondsuse seaduse muudatuse, millega laiendatakse eesti keele õppimise võimalusi Eesti kodakondsuse soovijate jaoks, teatas Siseministeerium.

Analüütikud: Ei jää ilma sisserändeta Eesti rahvaarv püsima >>

"Selle muudatusega lahendame kaks muret korraga: kodakondsuse soovijad saavad edaspidi eesti keelt õppida tasuta ja teiseks saavad nad õppimisele pühendumiseks aega," ütles siseminister Andres Anvelt.

Baltimaad ei adu kõigi demograafiliste probleemide tõsidust, illustratiivne foto
© AFP 2019 / BJÖRN LINDGREN/TT / TT NEWS AGENCY

"Kui inimene on teinud valiku Eesti kodakondsuse saamiseks ja soovib meie ühiskonda panustada, tuleks teda sellel teel igati toetada. Selle paketiga pakume täiendava motivatsiooni keelt õppida ja saada Eesti kodakondsus. Eesti keele oskus on suur väärtus, mis aitab nii hariduses kui ka elukutsevalikus," lisas minister.

Riik pakub alates 2019. aastast võimalust sõlmida keeleõppeleping vähemalt viis aastat Eestis seaduslikul alusel elanud inimestel, kes vastavad põhilistele kodakondsuse taotlemise tingimustele ja soovivad taotleda Eesti kodakondsust. Ühekordset tasuta keeleõpet hakatakse pakkuma nulltasemelt kuni tasemeni B1.

Eesti keele kursustel osalemiseks makstakse lepingu sõlminud inimesele õppepuhkusel oldud päevadel keelekursustel osaletud kordade eest keeleõppehüvitist keskmise palga alusel 20 kalendripäeva eest. Keeleõppe korraldaja on plaani kohaselt sisekaitseakadeemia.

Möödunud aastal sai Eesti kodakondsuse ligi 800 inimest, neist 558 olid enne määratlemata kodakondsusega. Alates taasiseseisvumisest on Eesti kodakondsus antud ja taastatud kokku enam kui 160 000 inimesele.

Hartman: eestlased ja muukeelsed elavad paralleelühiskondades >>

Teisipäeval, 24. aprillil arutas Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjon Eestis ja Lätis elavate kodakondsuseta isikute õigusi ning vaagis Euroopa Parlamendi saadikute Yana Toomi (Eesti), Andrei Mamõkini ja Tatjana Ždanoki (Läti) poolt 2016. aasta juunis esitatud petitsiooni mittekodanike õiguste kohta, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti kolmapäeval. Petitsioonile oli alla kirjutanud üle 20 000 Eesti ja Läti püsielaniku.

Europarlament sulges Yana Toomi algatatud petitsiooni.

Kui praegused demograafilised trendid jätkuvad, on Eestis sajandi lõpuks 800 000 elanikku. Eesti Pangaliidu korraldatud arutelul tõdesid pankade analüütikud, et majandusarengu seisukohalt on vaja jõuda kiirele otsusele, kas tahame rännet Eestile kasulikult juhtida või üksnes reageerime isekujunevale sisserändele, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti märtsis.

Arutelul osalenud eksperdid nõustusid Eesti inimarengu aruande peamise järeldusega, mille kohaselt ei jää ilma sisserändeta Eesti rahvaarv püsima. Tartu Ülikooli Narva kolledži direktori Kristina Kallase sõnul on kõige mustem stsenaarium see, kui tänased demograafilised trendid jätkuvad.

Euroopa Parlamendis arutleti petitsioon Läti ja Eesti kodakondsuseta isikute õigustest >>

"Sellisel juhul oleks Eestis sajandi lõpuks 800 000 elanikku. Kui me tahame säilitada tänast rahvaarvu või seda suurendada, vajame sisserännet, sest sündimuse tõstmisega seda ei saavuta. Rahvaarvu suurendamiseks vajalik sisseränne oleks üsna massiline. Seda on meie jaoks selgelt liiga palju, ühiskond ja riik ei ole selliseks rändevooks valmis," lisas inimarengu aruande üks autoritest.

Tagid:
keeleõpe, kursus, seadus, eesti keel, muudatus, mittekodanikud, kodakondsus, kodanik, siseministeerium, Andres Anvelt, Eesti

Peamised teemad