04:36 27. Mai 2018
Tallinn+ 11°C
Kuula otse
  • USD1.1675
  • RUB72.4935
Venemaaga piirnevatel aladel toimub metsloomade vaktsineerimine, illustreeritud foto

Venemaaga piirnevatel aladel toimub metsloomade vaktsineerimine

© REUTERS / INTS KALNINS
Eesti uudised
lühendatud link
1610

Esmaspäeval, 14. mail alustab Veterinaar- ja Toiduamet kevadist rebaste ja kährikute suukaudset marutaudivastast vaktsineerimist, mis kestab orienteeruvalt 20. maini.

TALLINN, 14. mai — Sputnik. Alates 2013. aasta aprillist on Eesti ametlikult marutaudivaba riik ning marutaudivabaduse säilitamiseks ja marutaudi Eestisse taasleviku takistamiseks külvatakse vaktsiinisöötasid nn puhvertsoonis, mis vahetult piirneb riikidega, kus marutaudi esineb, teatab Veterinaar- ja Toiduamet.

Metsloomade pojad ei vaja inimese tuge >>

Aastatel 2011-2014 hõlmas puhvertsoon nii Läti kui ka Venemaa piiri. Seoses sellega, et Läti Vabariik saavutas 2015. aastal marutaudivabaduse ning on seda suutnud säilitada seniajani, on alates 2015. aastast vaktsineerimisala kolmandiku võrra väiksem, sest Läti riigipiiriga külgnevatel aladel vaktsineerimist enam ei tehta.

Vaktsineeritava puhvertsooni laius on 50 kilomeetrit Venemaa maismaapiirist ning 30 kilomeetrit Narva jõest. Vaktsiini külvamist alustatakse Lõuna- ja Kagu-Eestist, seejärel teostatakse vaktsineerimist piirialadel Ida-Virumaal.

Rebaste ja kährikute suukaudseks vaktsineerimiseks kasutatakse spetsiaalseid peibutussöötasid, mille kalajahust massi sisse on peidetud kapseldatud marutaudi vedelvaktsiin. Vaktsiinsööt ega selles sisalduv kahjutustatud marutaudi viirus ei ole ohtlikud.

Vaktsiini külvamise plaan maakondade lõikes >>

Vaktsiinsöötade külvamine toimub õhust väikelennukite abil. Külvamist ei tehta linnade, asulate, teede ega veekogude kohal. Välditakse ka vaktsiini külvamist karjamaadele, kus vaktsineerimise ajal viibivad koduloomad. Lennuk lendab madalalt, et tagada vaktsineeritava ala piisav nähtavus.

Kui leiate vaktsiinipala, tuleb see jätta puutumatult leidmiskohta, hoiatab amet. Kui on oht, et laps või koduloom võib leida vaktsiinipala, tuleb see ümber paigutada. Selleks on soovitatav kätte tõmmata kummikindad või kilekott, vältimaks olukorda, et vedelvaktsiin satub nahale, kui vaktsiinsööt on katki.

Ka ei jää niimoodi söödale külge inimese lõhna. Kui peibutussöödas sisalduv vaktsiin on sattunud värskele haavale, silma või suhu, tuleb piirkonda pesta rohke veega (naha puhul ka seebiga) ning pöörduda perearsti poole.

Looduse Aasta Foto 2018 võitis Mikk Matsi >>

Vaktsineerimise toimumise ajal ning järgneval paaril päeval tuleb vaktsineerimise piirkonnas koerad ja kassid hoida sisehoovides, sest muidu võivad nad osa metsloomade mõeldud söötadest ära süüa. Vaktsiinsööt ja vaktsiin on koduloomadele ohutu, kuid pole mõeldud nende vaktsineerimiseks.

Esimene marutaudi vaktsiini külvamine toimus Eestis 2005. aasta sügisel ning hõlmas Põhja- ja Lääne-Eestit. Aastatel 2006-2010 külvati vaktsiini kogu Eesti territooriumil kaks korda aastas — kevadel ja sügisel, aastatel 2011-2014 puhvertsoonis Läti ja Venemaa piiril.

Algab rebaste ja kährikute suukaudne marutaudivastane vaktsineerimine
© Sputnik / Максим Блинов

Vaktsineerimiste tulemusel on marutaudi Eestis viimase kümnendi jooksul diagnoositud vaid üksikutel juhtudel. Eelnevatel aastakümnetel leiti Eestis keskmiselt mõnisada marutaudijuhtumit aastas. 2003. aastal suri marutaudi enam kui 800 looma.

2007. aastal diagnoositi ainult neli marutaudijuhtumit. 2008. aasta kevad-talvel leiti kolm marutaudis looma, mis olid viimased riigisisese päritoluga marutaudijuhtumid.

Edaspidi on haigust diagnoositud vaid Eesti-Vene maismaapiiri vahetus läheduses: kolmel rebasel 2009. aasta suvekuudel Põlva- ja Võrumaal ning ühel kährikul 2011. aasta jaanuaris Põlvamaal. 2017. aasta vaktsineerimise järelkontrolli tulemuste põhjal võib öelda, et vaktsiini on söönud keskmiselt 81% sihtgrupi loomadest. 67%-l uuritud loomadest leiti viiruse vastu kaitsvaid antikehasid tasemel, mis kindlalt väldib nakatumise.

Kasside ja koerte marutaudivastane vaktsineerimine on vajalik >>

Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõppeb alati surmaga. Marutaudikahtlasest loomast tuleb koheselt teavitada loomaarsti.

Hoolimata sellest, et Eesti on viimased viis aastat olnud ametlikult marutaudivaba riik, paikneme me marutaudist oluliselt ohustatud piirkonnas. Seetõttu on kõigi kasside ja koerte marutaudivastane vaktsineerimine endiselt kohustuslik. Looma omanik peab tagama, et temale kuuluvad lemmikloomad oleksid regulaarselt marutaudi vastu vaktsineeritud. Vaktsineerimiste vahe ei tohi sõltuvalt kasutatavast vaktsiinist olla pikem kui kaks aastat.

"Lemmikloomade vaktsineerimise statistika näitab, et inimesed alahindavad marutaudiohtu. Kuigi Eesti on olnud juba paar aastat marutaudivaba, on suur oht selle haiguse taaslevimiseks Eestisse," ütles Veterinaar- ja Toiduameti metsloomade marutaudivastase vaktsineerimise projektijuht Enel Niin, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti aprillis.

"Marutaud on olnud aastatuhandete jooksul üks enim õudust tekitanud nakkushaigusi maailmas, kuna lõpeb nii inimese kui looma nakatumisel alati surmaga. Seepärast peame ennetama selle haiguse uuesti levima hakkamist meil vaktsineerimata loomade hulgas," lisas Niin.

Eestis on kasside ja koerte marutaudivastane vaktsineerimine kohustuslik alates 1953. aastast. Lemmiklooma vaktsineerimiseks tuleb pöörduda kohaliku loomaarsti või loomakliiniku poole. Juhul, kui vaktsineerimise teostab selleks volitatud veterinaararst, katab marutaudi vaktsiini ning süstimise kulud riik, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Tagid:
hoiatus, piir, marutaud, vaktsineerimine, kährik, rebane, VTA, Venemaa, Eesti

Peamised teemad

  • Anton Tšehhov ja tema abikaasa Olga Knipper

    Tšehhovi tegelastel pole piisavalt kirge, meelekindlust ega leegitsevaid tundeid. Kuid tema proosast tekkivaid judinaid ei tohiks segi ajada autori enese kannatustega.

    19
  • Briti fännid

    Ukraina võimude suhtes valitsev lugupidamatus annab tunnistust ainult Ukraina ametivõimude absoluutsest suutmatusest, nad ei ole autoriteediks isegi suhteliselt väikesele ja väga spetsiifilisele noorterühmale.

    53
  • Tallinna vanalinna päevad

    Tänavuste vanalinnapäevade avaetendus algab 30. mail kell 19 Raekoja platsil kaskadööride retkega ratta seljas Pühavaimu tornist Raekoja torni ja sajandit kolmveerand tunniga läbi keriva lavastusega.

    12