00:16 15. August 2018
Kuula otse
  • USD1.1406
  • RUB75.8530
Riigikogu arutas VEB Fondi juhtumi põhjal riiklikku vastutust

Riigikogu arutas VEB Fondi juhtumi põhjal riiklikku vastutust

© Riigikogu / Erik Peinar
Eesti uudised
lühendatud link
22 0 0

Riigikogu pidas tänasel istungil olulise tähtsusega riikliku küsimusena arutelu teemal "Riikliku vastutuse probleem VEB Fondi juhtumi põhjal", edastab Riigikogu pressiteenistus.

TALLINN, 17. mai — Sputnik. Ettekandjad pidasid vajalikuks VEB Fondi tõttu Eesti ettevõtjatele tekkinud kahju heastamist.

Õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid ütles, et VEB Fondist on vaja rääkida, sest juhtunu kohta on siiani küsimusi.

"See tont käib meile järgi, see käib järgi Eesti riigil, poliitikutel ja sellele tuleks ükskord punkt panna," sõnas Karilaid.

Illustreeriv foto
© Sputnik / Vladimir Trefilov

Ta ütles, et uue põlvkonna poliitikutel on võimalik anda oma hinnang toimunule ja võtta vastutus ettevõtjate ees.

"Ettevõtjate rahaga päästeti Eesti kroon ja pangandus. Täna, Eesti Vabariigi 100. sünnipäeval on lõpuks aeg leida ka ettevõtjate jaoks väärikas ja õiglane lahendus," ütles õiguskomisjoni esimees.

Vandeadvokaat Indrek Leppik kirjeldas ettekandes oma tööd VEB Fondi kaudu rahast ilma jäänud isikute huvide kaitsmisel alates aastast 1997.

"Neile sertifikaadiomanikele, kes on kandnud seni maksumaksja koormat enda õlgadel ja panustanud Eesti oma valuuta ja rahandussüsteemi stabiliseerimisse, on võimalik raha tagasi anda. Teie kätes on selle olukorra lahendus," ütles Leppik Riigikogu liikmetele.

SA VEB likvideerija Rein Järvelill leidis oma ettekandes samuti, et peaks heastama kahju neile juriidilistele isikutele, kes kandsid VEB Fondis kahju. Järvelill tegi Riigikogule ka ettepaneku tugevdada järelevalvet Eesti Panga tegevuse üle.

"Eelkõige määrata Eesti Panga nõukogusse inimesed, kes on pädevad juhtimises ja võimelised sisuliselt aru saama eksperdi tasemel keskpangas toimuvast," ütles Järvelill.

Eesti Panga audiitor Henn Oit andis ülevaate keskpangas viie aasta eest valminud auditist, millega suudeti tema sõnul üsna hästi taastada see, mis VEB Fondi nõuete ja kohustustega toimus, kuid ei suudetud tuvastada, miks nii toimus. Oidi sõnul tuvastas Eesti Panga audit, et valeandmetega kiri loodi tõepoolest Eesti Pangas.

"Miks ja kelle algatusel kirja ebaõiged andmed sattusid, seda audit tuvastada ei suutnud. Teame, et see oli planeeritud tegevus," ütles Oit.

Ta lisas, et nii Eesti Panga VEB Fondi teemaline auditiaruanne kui ka olulised arhiivimaterjalid on avalikkusele kättesaadavad Eesti Panga veebilehel.

Aastal 2014 leidis Riigikontroll leidis oma auditis, et Riigikogu 1993. aasta otsust moodustada Riiklik VEB Fond ei täidetud nõuetekohaselt, sest Eesti Panga ja tema hallata antud VEB-fondi tegevuses esines märkimisväärseid puudusi nii fondi moodustamisel, nõueteregistri pidamisel kui ka fondi juhtimise korraldamisel. Fondil ei õnnestunud täita Riigikogu pandud peaülesannet leida lahendused külmutatud raha kättesaamiseks, kuigi riiklikul tasandil selle nimel tööd tehti. Säilinud dokumentide põhjal ei ole võimalik tuvastada, kes ja milliste põhimõtete alusel valis välja hoiustajad, kelle nõuded kanti VEB-fondi ja kelle nõuete hüvitamist Eesti riik enda kanda ei võtnud.

Riigikontroll nõustub Eesti Panga siseauditi hinnanguga, et Eesti Panga saadetud valeandmetega ametlik kiri, mis tegi Vene ettevõttel TSL International võimalikuks saada riigi kaasabil NSV Liidu Välismajanduspangast kätte 32,3 miljonit USD-d Eesti pankade korrespondentkontodel külmutatud raha, oli koostatud planeeritud tegevuse käigus ehk ettekavatsetult. Riigikontrolli auditi käigus ei selgunud, kes Eesti Pangas valeandmetega kirja oli koostanud. Seda väitsid end mitte mäletavat ka intervjueeritud asjaomased isikud.

Taustaks

Et VEB-fondiga seotud sündmused said alguse enam kui 20 aastat tagasi, lähtus Riigikontroll põhimõttest, et toimunut tuleb analüüsida riigi tollase arengu kontekstis. Samuti on vaja arvesse võtta Eesti panganduse olukorda vahetult enne ja pärast iseseisvuse taastamist ning tingimusi, milles Eesti riigi ja pankade juhid otsuseid langetasid.

13.1.1992 võttis Vene Föderatsiooni Ülemnõukogu Presiidium vastu NSV Liidu Välismajanduspanga (Внешэкономбанк, Vnešekonombank, edaspidi VEB Pank) teemalise otsuse, mis käsitles pangandussüsteemi järjepidevust, selle korrastamist, endise NSV Liidu välisvõla teenindamist VEB Pangas jms. Otsusega peatati/külmutati ettevõtete, organisatsioonide, asutuste ja ka pankade 31.12.1991. aasta seisuga VEB Pangas olnud valuuta kasutamine. Samas seati täpsustavaid tingimusi selle valuuta kohta, mis peaks laekuma alates 1992. aastast, kuid tehingute eest, mis olid sõlmitud 1991. aastal.

Et kahel Eesti kommertspangal — Eesti Panga Välisoperatsioonide Valitsusel (edaspidi VOV, 1992. a kevadest moodustati selle baasil Eesti Pangale kuuluv riiklik kommertspank Põhja-Eesti Aktsiapank, edaspidi PEAP) ja Balti Ühispangal (Union Baltic Bank, edaspidi UBB) — olid korrespondentkontod VEB Pangas, mõjutas Venemaa otsus tugevasti ka Eesti pangandust.

Tavapärase majandustegevuse jätkamine ja hoiustajate maksekorralduste täitmine olukorras, kus pankade raha oli olulises osas Venemaal kinni, viis kaks väliskaubandusega tihedalt seotud panka makseraskusteni. Sügisel 1992 kehtestas Eesti Panga nõukogu PEAP-ile ja UBB-le likviidsusprobleemide tõttu moratooriumi.

Pankade maksevõimetus ähvardas kaasa tuua kogu Eesti pangandussektori kokkukukkumise ning kõigest pool aastat käibel olnud Eesti krooni usaldusväärsuse languse.
20.1.1993 võttis Riigikogu vastu otsuse „NSV Liidu Välismajanduspangas külmutatud Eesti pankade kontod", millega loodi Riiklik VEB Fond. VEB-fondi tuli nõudena VEB Panga vastu koondada 890,5 miljoni krooni väärtuses kahe Eesti panga külmutatud välisvaluutat, sh 533,5 miljoni krooni väärtuses hoiustajate raha ja 357 miljoni krooni väärtuses pankade nn enda raha.

Otsuse kohaselt pidi VEB-fond andma juriidilistele ja füüsilistele isikutele välja sertifikaadid, mis tõendavad, et selle omanikul on õigus Venemaal külmutatud rahale, kui see õnnestub kätte saada. Eesti riik endale külmutatud raha väljamaksmise kohustust ei võtnud. VEB-fondi loomise sisuline eesmärk oli taastada kahe panga maksevõime, et vältida Eesti pangandussektori ja krooni usaldusväärsuse võimalikku langust. VEB-fondi haldajaks määrati Eesti Pank. VEB-fondi peaülesanne oli leida lahendused VEB-fondi koondatud nõuete rahuldamiseks.

Riigikontrolli auditi olulisemad järeldused:
Riigikogule esitatud info VEB Pangas külmutatud raha üldsumma kohta oli korrektne (17.11.1992. a seisuga), kuid selle summa pankade hoiustajate ja pankade enda rahaks jaotamise asjaolud on ebaselged. Pole teada, kuidas jõuti Riigikogu otsuse seletuskirjas jaotuseni, et VEB Pangas külmutati 533,5 miljoni krooni väärtuses pankade hoiustajate raha ja 357 miljonit pankade enda raha. Enamik arhiivis säilinud dokumente ei toeta Riigikogu otsuse seletuskirjas esitatud jaotust. Kuna VEB Pank külmutas kahe Eesti panga kontod, mitte nende hoiustajate arveldusarved (Eesti pankade kliendid ei olnud VEB Panga kliendid), siis oli külmutatud 890,5 miljoni krooni jaotamine pankade hoiustajate ja pankade enda rahaks kunstlik ega olnud kooskõlas korrespondentpanganduse olemusega (seda nii toonaste kui ka praeguste arusaamade järgi).

Riigikogu otsuse täitmises Eesti Panga ja VEB-fondi poolt oli olulisi puudujääke. Säilinud dokumentide põhjal ei ole võimalik tuvastada, kes ja milliste põhimõtete alusel valis isikud, kelle nõuded kanti VEB-fondi, ning millal tegelikult loodi VEB-fondi sertifikaatide register. Riigikogu otsuse kohaselt pidi VEB-fondi haldajaks nimetatud Eesti Pank välja selgitama kahe panga hoiustajad, kelle raha on seotud VEB Pangas külmutatud kontodega, ning tagama, et nõuete omanikele väljastatud VEB-fondi sertifikaatide üle arvestuse pidamiseks luuakse korrektne register. Säilinud dokumentide põhjal ei ole võimalik tuvastada, kes ja milliste põhimõtete alusel valis tegelikult välja VEB-fondi kantud hoiustajate nõuded, mille hüvitamist Eesti riik enda kanda ei võtnud. Esimene teadaolev ametlik register on koostatud 31.5.1995. aasta seisuga ehk mitu aastat hiljem, kui Riigikogu sellekohane otsus vastu võeti. Riigikontrolli analüüs näitas, et VEB-fondi sertifikaatide registrisse kanti hoiustajate nõudeid 26 miljoni krooni ulatuses rohkem, kui Riigikogu oma otsusega oli ette näinud.

Ehkki Riigikogu otsuse kohaselt pidi VEB-fond kutsuma kuue kuu jooksul pärast otsust (ehk hiljemalt juulis 1993) kokku sertifikaadiomanike üldkoosoleku, et nõuete omanikud valiksid fondile juhatuse, täitis VEB-fond Riigikogu otsust alles seitse aastat hiljem. VEB-fondi nõuete omanike üldkoosoleku kutsus VEB-fond kokku alles juunis 2000, pärast seda, kui Tallinna Linnakohus oli aastal 1997 VEB-fondi kreeditoride vastava nõude rahuldanud ning 1999 määranud Eesti Pangale ja sihtasutuseks reorganiseeritud VEB-fondile kohtuotsuse täitmata jätmise eest rahatrahvi.
VEB-fondi raamatupidamist ei peetud korrektselt. VEB-fondi bilanss pandi matemaatiliselt klappima VEB Panga iga-aastase saldoteatisega. Kuna ca 40% nõudeist kanti VEB-fondi Eesti kroonides, ehkki VEB Pangas Eesti kroone ei külmutatud, siis ei ühtinud valuutakursside kõikumise tõttu VEB-fondi nõuete summa ega VEB Pangas külmutatud raha jääk.

VEB-fondi sertifikaatidega tehti ebaselgeid tehinguid. Riigikontroll leidis, et registri mahtu vähendati teadmata asjaoludel 9,8 miljoni ja suurendati 9,4 miljoni Eesti krooni ulatuses. 92% teadmata asjaoludel toimunud tehinguist tegi Eesti Pangale ja riigile kuuluv registripidaja Põhja-Eesti Pank (PEP). Näiteks müüs PEP äriühinguga TSL International seotud ettevõttele ühe miljoni USD väärtuses sertifikaate, mida tal reaalselt ei olnud. Toimunust nähtub, et Eesti Panga kui Riigikogu poolt kinnitatud VEB-fondi haldaja järelevalve VEB-registri pidamise üle oli puudulik.

Ettevõte TSL International sai VEB Pangast kätte 32,3 mln USD-d Eesti pankade korrespondentkontodel külmutatud raha Eesti riigi kaasabil. Eeldused hüvituse saamiseks lõi Eesti Pangast aprillis 1995 saadetud valeandmetega ametlik kiri. Auditi käigus ei selgunud, kes oli valeandmetega kirja koostanud. Arhiivis säilinud algne kiri koostati õigete andmetega, kuid hiljem kirja muudeti.

Riigikontroll nõustub Eesti Panga siseauditi hinnanguga, et valeandmetega kirja koostamine oli ettekavatsetud tegevus. Riigikontroll leiab, et kirja koostaja(d) (või selle loomise korraldaja(d)) pidi(d) olema aprillis 1995 kindlad, et TSL Internationalil õnnestub hiljem Vabariigi Valitsuse ja Eesti Panga sertifikaadid omandada. Riigikontrollile pole teada, kas Eesti poolelt TSL Internationali raha kättesaamisele kaasaaitaja(d) sai(d) toimunust kasu.

Riigikontrollil puuduvad tõendid, et riik oleks saanud valeandmetega kirja koostamise tõttu rahalist kahju. Samas võttis Eesti Pank kirja saatmisega riigile suure rahalise riski. Kiri andis TSL Internationalile õiguse nõuda endale ligikaudu pool VEB Pangas külmutatud rahast. Kui Venemaa oleks otsustanud raha vabastada ja TSL International poleks sertifikaate kokku ostnud, oleks kiri andnud Venemaale õiguse jätta umbes pool külmutatud rahast Eestile hüvitamata.

Põhjus, miks TSL International pärast Eesti Panga valeandmetega kirja sertifikaadid kokku ostis, võis Riigikontrolli hinnangul olla selles, et isik või isikud, kes Eesti Panga valeandmetega kirja koostamises osales(id) ja kogu TSL Internationali skeemi kavandas(id), pidi(d) vältima olukorda, et VEB Pangas külmutatud raha jääk väheneb poole võrra (32,3 miljonit USD-d), kuid VEB-fondi maht samas ei vähene. Kui Venemaa oleks otsustanud ühel hetkel VEB Pangas asunud raha vabastada, poleks raha kõigile sertifikaadiomanikele jätkunud ja Eesti Pank ega VEB-fond poleks saanud toimunut millegagi selgitada.

Eesti pank
© Sputnik / Вадим Анцупов

Muu hulgas selgus auditi tulemusel, et ca 80% VEB Pangas külmutatud 890,5 miljonist kroonist kogunes Eesti pankade kontodele pärast külmutamist 1992. aastal. 1.1.1992. aasta seisuga, kui VEB raha külmutas, oli kahe panga kontodel VEB Pangas kokku 176,5 miljoni Eesti krooni väärtuses valuutasid (20.6.1992. a rahareformi kursiga, sest 1.1.1992 ei olnud veel Eesti krooni). Teisisõnu — kui VEB Pank Eesti pankade kontodel oleva raha blokeeris, oli UBB-l ja PEAP-il VEB Pangas viis korda vähem raha, kui lõpuks kinni jäi.

Samuti selgus, et kontode külmutamine ei tähendanud laekumiste ja väljamaksete täielikku peatamist. Kahe Eesti panga kontodele VEB Pangas laekus pärast külmutamist 1992. aasta jooksul vähemalt 59,9 miljonit USD-d ja välja maksti 14,3 miljonit USD-d (siinkohal on toodud USD-de laekumised ja väljamaksed, kuna need moodustasid pankade valuutahoiustest enamiku). Riigikontrollile pole teada, millistel tingimustel VEB Pank blokeeritud kontodelt väljamakseid võimaldas.

Tagid:
riigikogu, VEB Fond, pank, Eesti

Peamised teemad