09:24 21. Juuni 2018
Kuula otse
  • USD1.1578
  • RUB73.6225
Таллиннские автобусы

A2 või B1: millist kategooriat on bussijuhtidel tegelikult tarvis

© Sputnik / Вадим Анцупов
Eesti uudised
lühendatud link
3210

Kas bussijuhid peavad oskama eesti keelt B1-kategooria tasemel või piisab madalamast kategooriast: Keeleinspektsiooni ja ettevõtete arvamused lähevad selles küsimuses lahku.

ТАLLINN, 2. juuni — Sputnik, Deniss Pastuhhov. Arvestades bussijuhtide katastroofilist nappust pakkus Eesti Autoettevõtete Liit välja idee leevendada nõudeid nende keeleoskusele, kuna eesti keelt praegu nõutaval tasemel valdavaid inimesi ei ole sugugi lihtne leida.

Praegu on bussijuhid kohustatud valdama eesti keelt vähemalt B1 tasemel ja seda kohustuslikku taset võiks liidu direktori Villem Tori arvates alandada. Ent Keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk leiab, et eesti keele valdamine tasemel B1 on niigi absoluutne miinimum.

Töötukassa panustab 11 miljonit eurot keeleõppesse >>

Keelenõuete leevendamine aitab tööjõupuuduse probleemi lahendada

Maardu firma Temptrans sekretär Katerina Kloren väitis kommentaaris uudisteportaalile Sputnik Eesti, et Eesti tööjõuturul on suur puudus bussijuhtidest – see on üldlevinud mure, kuna noored inimesed ei taha selles ametis töötada (töö on keeruline, tööpäevad pikad, graafik pingeline).

Ja kuivõrd töö bussijuhina nüüdset noorsugu ei ahvatle, osutuvad sihtrühmaks mehed vanuseklassis 50+. Ning paljud neist pole suutnud omandada nõutavat keeleoskuse taset: sel ajal, kui nemad koolis käisid või teisteski õppeasutustes õppisid, ei õpetatud neile eesti keelt piisavalt.

"Niisugusse ikka jõudnult ei suuda mehed pärast pikka ja rasket tööpäeva puhtfüüsiliselt enam eesti keele kursustel käia. Ehkki riik püüab seda küll juba igati soodustada – on olemas veebipõhised tasuta kursused, keelekohvikud, ollakse valmis töötajatele hüvitama kulutused keeleõppele. Paraku see kõik mehi ei motiveeri, nad on jõudnud teatud vanusesse ja leiavad, et neil pole seda vaja," ütles Katerina Kloren.

Dokument, mis keele valdamist vähemalt B1 tasemel, on firmas Temptrans töölevõtmisel kohustuslik tingimus. Sel põhjusel ollakse firmas sunnitud inimestele, kes tulevad end tööle vormistama, ent kellel pole eesti keele valdamist kinnitavat dokumenti, ära ütlema.

Juhul kui nõudeid kategooria osas alandataks, lisas Kloren, suureneksid märkimisväärselt võimalused tööjõu värbamiseks ning moraalselt ajendaks see töötajaid ka eesti keelt õppima: "B-kategooria eksam sooritatakse põhikooli lõpetamisel. Nüüd aga võrrelge: laps, kellel on noor aju ja kes õpib eesti keelt 9 aastat kolm-neli korda nädalas. Ja bussijuht, kelle õlul on lademes probleeme ja ka neid üheksat aastat pole tal kusagilt võtta. Täiesti ebaproportsionaalsed nõudmised potsentsiaalsetele töötajatele."

Eesti otsib võimalusi venekeelse elanikkonna integreerimiseks >>

Bussijuhtidelt nõutav eesti keele oskuse tase tuleb uuesti läbi vaadata ja see tase peaks olema veidi madalam, ütles Katerina Kloren: "B1-kategooria tähendab oskust vestlust arendada, aga bussijuhi põhiliseks ülesandeks on vedada reisijaid punktist A punkti B ja pileteid müüa, mingeid sujuvaid vestlusi pidada ei ole vaja."

Katerina Kloreniga on üldiselt solidaarne ka Tallinna Linnatranspordi AS juhatuse liige Leonid Mihhailov, kes leiab, et tuleks rakendada paindlikumat lähenemist, pidades silmas bussijuhtide teravat puudust Eestis. Keeleinspektsioon võiks Mihhailovi sõnul kontrollida vaid bussijuhi oskust oma ameti raames eesti keeles suhelda, aga mitte nõudma B1-kategooriat, mis eeldab keeleoskust palju laiemas ja universaalsemas tähenduses.

Ingliskeelne teenindus pealinnas jätab soovida, illustreeriv foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

Keeltekool on ühel nõul Keeleinspektsiooniga

Tallinna keeltekooli Atlasnet direktor Sergei Redki kinnitas aga uudisteportaalile Sputnik Eesti, et B1 on täiesti normaalne kategooria ning selle eksami sooritamine pole üldse küsimus: "Mitte mingil juhul ei tohiks kategooria olla madalam kui B1. Tegemist on sõiduteega ning teel võib ette tulla igasuguseid juhtumeid. Kui tuleb ette eriolukord (näiteks toimub avarii või tuleb ratas alt ära), siis on tarvis sõnavara, et olukord lahendada, reisijaid aidata."

Keeletase A2, selgitas Redki, võimaldab üksnes vastata kõige lihtsamatele küsimustele (mis su nimi on? Kus elad?) ja õige veidike vestelda, aga sellest bussijuhile ei piisa. Tasemelt A1 tasemele A2 jõudmiseks, lisas Redki, on suuteline pea iga inimene. Muidugi on see paljustki individuaalne, sõltub võimetest ja pühendumisest, aga poole aastaga suudab praktiliselt iga inimene ühest kategooriast teise edasi hüpata. Ehkki pisutine protsent, lisas keeltekooli direktor, ei ole siiski üldse õpivõimeline: "Õpivad kogu elu, aga keel neile külge ei hakka. Võib-olla on mäluga midagi nihu."

Investeeringud päästeametnike keeleõppesse ei andnud tulemusi >>

Nagu uudisteportaal Sputnik Eesti varasemalt kirjutas, kujunes eesti keele oskuse puudumine B1-kategooria kohaselt Ida-Virumaa päästekeskuses 12 töötaja vallandamise põhjuseks.

Tagid:
töö, keeleoskus, bussijuht, eesti keel, A2, B1, Atlasnet, Keeleinspektsioon, Eesti Autoettevõtete Liit, Temptrans, Sergei Redki, Ilmar Tomusk, Katerina Kloren, Eesti

Peamised teemad