11:34 21. September 2018
Kuula otse
  • USD1.1769
  • RUB78.0670
Пикет спасателей возле здания  парламента Эстонии

Riskitasu: Eesti päästetöötajad nõuavad palkade tõstmist

© Sputnik / Вадим Анцупов
Eesti uudised
lühendatud link
2410

Piketiseeriaga annavad Eesti päästetöötajad Riigikogu saadikutele mõista, et Päästeameti töötajate riskiaste tuleb hüvitada vähemasti riigi keskmise palga tasemel.

ТАLLINN, 6. juuni — Sputnik, Deniss Pastuhhov. Päästjate piketid leiavad aset 5.–7. ja 11.-14. juunini Eesti parlamendi hoone ees. Ühte neist aktsioonidest käis Sputnik Eesti korrespondent vaatamas ja sai, nagu ka kõik Riigikogusse tööle saabuvad inimesed, piketist osavõtjatelt infolehe probleemi kirjeldusega.

Anvelt lubas toetada päästjate palgatõusunõuet >>

Selgus, et päästetöötaja brutopalgaks (koos kõigi seadusega ettenähtud lisatasudega) oli Eestis 2017. aastal kõigest 885 eurot, samal ajal kui Eesti keskmine kuupalk oli 1240 eurot.

Üks tööle saabunud rahvasaadik, parlamendi Keskfraktsiooni liige Igor Kravtšenko nentis portaalile Sputnik Eesti, et päästjate palgad on tõesti allpool nõutavat taset ja tehakse kõik võimalik, et neid tõsta – päästjate palgad peavad lähiajal kerkima 20% võrra, politseinike palgad 10% võrra.

"Täpsustan, et see puudutab reatöötajaid, ent juhtivkoosseisu see ei puuduta. Piketil ja allkirjade kogumisel ei ole selle protsessiga mingit seost, ma tean ministri (Eesti siseministri Andres Anvelti – toim.) seisukohta – tema toetab seda sammu täielikult ja teeb samuti kõik võimaliku, et eelarves vajalik rahasumma leida."

Säärast seisukohta hinnatakse kõrgelt Eesti Päästeala Töötajate Ametiühingus (EPTAÜ) – nende poolt ongi piketid korraldatud.

Keskmine palk kerkis 1242 euroni >>

Seda teatas portaalile Sputnik Eesti üks EPTÄU esindajaist Sergei Larionov, vastates küsimusele, mispärast toimub seeria pisikesi pikette, aga mitte ulatuslikku suurüritust: "Loodame, et minister täidab oma lubaduse palka 20% võrra tõsta, seega on varsti päästja keskmiseks palgaks umbes tuhat eurot. Me hindame seda, mõistame ja seetõttu senimaani suuremaid aktsioone ei himusta, vaid tuletame leebelt meelde, et viimase paari aasta jooksul väljakujunenud olukord muutub kriitiliseks.

  • Пикет спасателей возле здания  парламента Эстонии
    Päästjate pikett Eesti parlamendi hoone ees
    © Sputnik / Вадим Анцупов
  • Сбор подписей во время пикета спасателей возле здания парламента Эстонии
    Päästjate pikett Eesti parlamendi hoone ees
    © Sputnik / Вадим Анцупов
  • Сбор подписей во время пикета спасателей возле здания  парламента Эстонии
    Päästjate pikett Eesti parlamendi hoone ees
    © Sputnik / Вадим Анцупов
  • Член правления Эстонского профсоюза работников спасательных служб Айвар Лепп
    EPTAÜ esindaja Aivar Lepp
    © Sputnik / Вадим Анцупов
  • Депутат Рийгикогу Игорь Кравченко
    Riigikogu keskfraktsiooni liige Igor Kravtšenko
    © Sputnik / Вадим Анцупов
  • Пикет спасателей возле здания  парламента Эстонии
    Päästjate pikett Eesti parlamendi hoone ees
    © Sputnik / Вадим Анцупов
1 / 6
© Sputnik / Вадим Анцупов
Päästjate pikett Eesti parlamendi hoone ees

"Praegusel ajal on päästja palgamäär umbkaudu 70%-ni Eesti keskmisest töötasust. Korralikku töötasu on vaja nii olemasolevatele töötajatele, et nad suudaks innukalt elanikkonna turvalisust tagada, kui ka uue tööjõu värbamiseks. Noored kahjuks niisuguse palga eest päästjateks tulla ei taha," väitis üks piketist osavõtja, samuti EPTAÜ esindaja Aivar Lepp. Ta lisas, et kavandatud palgatõus on siiski ainult ajutine meede.

Sergei Larionov selgitas, et nõudmisi tõsta päästjate palgad otsekohe samasse suurusjärku riigi keskmise töötasuga ametiühing vabariigi rahalist olukorda ja eelarvepoliitika keerukust silmas pidades ei esita.

Päästjate palk tõuseb 20 ja politseinike palk 10 protsenti >>

Aga kava, mis on rehkendatud viie aasta peale ja mõeldud kergitama päästjate töötasu 1200 euroni, ei kõlba – selle aja möödudes on Eesti keskmine kuupalk Larionovi hinnangul märksa kõrgem. Seetõttu peab päästja keskmine töötasu olema üleriigilise keskmise palgaga vähemalt võrdne ja sellega seostatud.

"Ma ei saa täpselt öelda, kuidas see peaks juriidiliselt vormistatud saama, kuid palk peab olema fikseeritud, riiklikku plaani sisse kirjutatud. See rõõmustaks vägagi meie päästetöötajaid ja sisendaks Eesti elanikesse lootust, et meie riigi linnades on olemas päästjad, kes neid päästma tulevad. Tähtis on, et ei juhtuks nii, et praegu tõsteti meil palka, seejärel aga räägitakse järgmised kümme aastat, et rohkem raha eelarves ei ole – ja olge rõõmsad, et palgatõus ära toimus. See on vastuvõetamatu variant," ütles Larionov.

Tema sõnul on kõige vähemkriitiline olukord Harjumaal ja Tallinnas – selles piirkonnas kehtib väljakutsete keerukuse ja hulga tõttu 10-protsendiline lisatasu, teistes piirkondades on palgad madalamad, kuid kokkuvõttes peab töö olema vääriliselt tasustatud kogu Eestis. Kuulub ju päästja töökohustuste hulka terve spekter päästeoperatsioone kõikvõimalikes eriolukordades: nii põlengute kustutamine kui vetelpääste, päästetööd maanteedel, plahvatuste korral – sõna otseses mõttes kõik.

Erakonnast ei olene

Muuseas, teistes Balti riikides on päästja keskmine töötasu kogu riigi keskmisest palgast kõrgem, millele piketeerijad samuti tähelepanu juhtisid.

Pälvides, muide, tuge erinevate erakondade esindajatelt – oma allkirja päästjate nõudmisele viia töötasu inimväärsele tasemele lähemale kirjutasid alla näiteks opositsioonis olevad Martin ja Mart Helme (EKRE) ja Tarmo Kruusimäe (Isamaa).

Elu Riias — Baltimaade kalleim pealinn >>

"Seniajani on mitmed erakonnad meid toetanud. Päästjate tegevus peab seisma väljaspool erakondi, parteilist kuuluvusst, usutunnistust või mida iganes veel. Päästa tuleb kõiki," põhjendas Aivar Lepp.

Tagid:
majandus, palk, meeleavaldus, pikett, Päästeamet, Riigikogu, EPTAÜ, Aivar Lepp, Sergei Larionov, Andres Anvelt, Igor Kravtšenko, Tallinn, Eesti

Peamised teemad

  • Gaasi terminal Poolas

    EL-i ja USA ühisavalduses pärast Euroopa Komisjoni Jean-Claude Junckeri ja USA presidendi Donald Trumpi kohtumist juuli lõpul on öeldud, et Euroopa Liit tahab suurendada LNG importi USA-st oma energiavarustuse mitmekesistamiseks.

    13
  • USA kasutab rivaali vastu surmavaid meetmeid, illustreeriv foto

    USA ajakirjanduse ja mõne vene majandusteadlase arvates surmas USA president ühe suletõmbega kogu "Hiina majandusime", mis tähendab, et nüüd näeb kogu maailm, et ainus viis veidigi inimväärne elatustase kindlustada on truult ja alandlikult Washingtoni saapaid lakkuda ja "madalat profiili hoida".

    41
  • Mälestusmärk Klooga veretöö ohvritele

    Kunagise Klooga koonduslaagri territooriumil asuva memoriaali juurde kogunesid endised vangid ja Venemaa diplomaadid, et mälestada seitsmekümne nelja aasta eest hukatuid.

    41