13:47 20. Oktoober 2018
Kuula otse
  • USD1.1470
  • RUB75.2418
Riigi nelja kuu kulud vastasid prognoositule

Riigi nelja kuu kulud vastasid prognoositule

© Fotolia / M. Schuppich
Eesti uudised
lühendatud link
5 0 0

Rahandusministeeriumi andmetel on nelja esimese kuuga riigieelarves kavandatud kuludest ja investeeringutest kasutatud 3,09 miljardit eurot ehk 28,6 protsenti planeeritud aasta eelarvest.

TALLINN, 13. juuni — Sputnik. Sealhulgas on välistoetusi kasutatud 123,54 miljonit ehk 11,6 protsenti aastaks planeeritust. Tulusid on riik esimese nelja kuuga saanud 3,01 miljardit eurot ehk 29,2 protsenti aastaks planeeritust.

Poole kuludest ja investeeringutest moodustasid toetused 1,58 miljardi euroga. Nendest suuremad olid:

pensionid 554,74 miljonit eurot;

tasandus- ja toetusfond omavalitsustele 200,32 miljonit eurot;

peretoetused 93,73 miljonit eurot;

vahendid Euroopa Liidu üldeelarvesse 76,43 miljonit eurot;

vanemahüvitis 76,31 miljonit eurot;

töövõimetoetused 48,58 miljonit eurot;

toetus haigekassale ravikindlustuse vahendite suurendamiseks 29,3 miljonit eurot;

kohalike omavalitsuste ühinemistoetused 28,8 miljonit eurot.

Kolmandiku kuludest ja investeeringutest moodustasid muud tegevuskulud kokku 1,01 miljardi euroga. Need sisaldavad peamiselt laekunud maksutulu edasi andmist, nendest suuremad:

sotsiaalmaks haigekassale 382,89 miljonit eurot;

füüsilise isiku tulumaks kohalikele omavalitsustele 348,71 miljonit eurot;

kanded kogumispensioni fondidesse 133,48 miljonit eurot;

töötuskindlustusmakse sotsiaalministeeriumile 59,32 miljonit eurot;

maamaks kohalikele omavalitsustele 30,61 miljonit eurot.

Tööjõu- ja majandamiskulusid on kasutatud 438 miljonit eurot ehk 14 protsenti tehtud kuludest ja investeeringutest. Tööjõukuludeks on nelja kuuga kasutatud 256,34 miljonit eurot ja majandamiskuludeks 181,65 miljonit eurot. Suuremad kulugrupid olid:

töötasud 235,93 miljonit eurot;

hoonete ja rajatistega seotud kulud 54,31 miljonit eurot;

sotsiaalteenused 30,96 miljonit eurot;

sõidukite kulud 14,84 miljonit eurot, sh maismaasõidukid 6,78 miljonit eurot, õhusõidukid 1,27 miljonit eurot ja veesõidukid 6,79 miljonit eurot;

info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud 13,74 miljonit eurot;

lähetuskulud 13,41 miljonit eurot;

administreerimiskulud 11,75 miljonit eurot.

Investeeringuid on ellu viidud 66,56 miljoni euro eest (2 protsenti tehtud kuludest ja investeeringutest). See summa hõlmab valitsuse enda investeeringuid, kuid ei peegelda toetuste all kajastatud investeeringutoetusi. Suuremad investeeringud olid:

kaitseministeeriumi valitsemisala hooned ja rajatised, sh liitlaste vastuvõtmiseks kasutatav taristu 9,75 miljonit eurot;

Kose-Mäo maanteelõigu neljarealiseks ehitamise investeeringud 7,24 miljonit eurot;

Eesti e-riik saab kauaoodatud lisarahastuse, illustreeriv foto
© Sputnik / Руслан Кривобок

riigimaanteede remont 4,84 miljonit eurot;

kaitseotstarbeline erivarustus 4,27 miljonit eurot;

gümnaasiumivõrgu korrastamine 3,83 miljonit eurot;

sisekaitseakadeemia õppehoone 3,75 miljonit eurot;

Euroopa Liidu IT-agentuuri IT-süsteemid 3,21 miljonit eurot;

politsei- ja piirivalveameti veesõidukite ja nende transpordivahendite soetamine 3,17 miljonit eurot;

saatkonnahoone renoveerimine Moskvas 2,58 miljonit eurot;

Tallinna ringtee ehituse teine etapp 1,79 miljonit eurot.

Riigieelarves on 2018. aastaks planeeritud tulude maht koos edasiantavate tuludega 10,31 miljardit eurot ning kulude ja investeeringute maht koos eelmisest aastast ülekantud vahenditega 10,83 miljardit eurot. Võrreldes 2017. aastaga on 2018. aasta planeeritud tulude maht 826,7 miljonit eurot ehk 8,7 protsenti suurem ning kulude ja investeeringute maht 929 miljonit ehk 9,4 protsenti suurem.

2018. aasta riigieelarve kogukuludest moodustavad välistoetused 1,06 miljardit eurot ehk 10 protsenti, millele lisandub 84,9 miljonit eurot riigipoolset kaasrahastamist. 2018. aasta välisvahendite kogumahust moodustavad ligikaudu 80 protsenti Euroopa Liidu programmiperioodi 2014–2020 struktuuri- ja investeerimisfondid. Seetõttu mõjutavad need kõige rohkem eelarve kasvu nii sel kui ka järgmistel aastatel.

Likviidseid finantsvarasid ehk hoiuseid ja võlakirju oli riigikassas aprilli lõpu seisuga 0,93 miljardit eurot, millest likviidsusreservis oli 489,9 miljonit, omandireformi reservfondis 27,6 miljonit ning stabiliseerimisreservis 412,6 miljonit eurot. 2017. aasta lõpu seisuga võrreldes on riigikassa hallatavate likviidsete varade maht vähenenud 225,3 miljoni euro võrra (19,5 protsenti). Sealhulgas vähenes likviidsusreserv 228,3 miljonit eurot (31,8 protsenti), omandireformi reservifond suurenes 2,5 miljonit eurot (10,1 protsenti) ja stabiliseerimisreserv suurenes 0,4 miljonit eurot (0,1 protsenti). Reservide vähenemine aasta alguses on tavapärane, kuna tagastatakse üksikisiku tulumaksu. Lisaks on tehtud väljamakseid Euroopa Liidu vahenditest tehtavateks kuludeks, seejuures laekuvad Euroopa Liidu vahendid hiljem. Suurem tulude laekumine jääb igal aastal pigem aasta teise poolde.

Tagid:
investeering, kulud, rahandusministeerium, Eesti

Peamised teemad