10:23 19. Oktoober 2018
Kuula otse
  • USD1.1505
  • RUB75.5050
Eesti ajakirjanduseetika koodeks ei kehti kõigile, illustreeriv foto

Eesti ajakirjanduseetika koodeks ei kehti kõigile

© Sputnik / Александр Заболотный
Eesti uudised
lühendatud link
Meedialahingud (177)
11810

Eesti Pressinõukogu tegi otsuse meediaväljaannete kasuks, mis avaldasid uudise, tuginedes kolmandate isikute eeldustele ja süüdistades uudisteportaali Sputnik Eesti "propagandakampaanias".

TALLINN, 28. juuni — Sputnik. Eestis on meediaväljaannetele lubatud uudisena avaldada tõendamata järeldusi iga isiku suhtes ja Pressinõukogu otsuse põhjal otsustades ei ole see hea ajakirjandustavaga vastuolus.

23. aprillil esitas uudisteportaal Sputnik Eesti Pressinõukogule kaebuse mitmete kohalike väljaannete peale, mis avaldasid 15. märtsil tema kohta valeteavet. ERR portaali eestikeelses versioonis avaldati näiteks uudis pealkirjaga "Sputnik rakendas kuulihaavaga ajateenija propagandavankri ette".

Скриншот статьи на сайте ERR
© Sputnik
Kuvatõmmis ERR-i veebilehel avaldatud artiklist

Samal päeval avaldati võrguväljaande Postimees mõlemas versioonis uudiste rubriigis artikkel pealkirjadega "Venelast tulistati põgenemiskatsel: kuidas Sputnik valetas kokku loo eestlasest ajateenijast, kes ennast ägeda armi pärast vigastas":

Скриншот статьи на сайте Postimees
© Sputnik
Kuvatõmmis Postimehe veebilehel avaldatud artiklist

 

ja "Sputnik esitab Eesti ajateenija juhtumi valguses valeväiteid":

Скриншот статьи на сайте Postimees
© Sputnik
Kuvatõmmis Postimehe veebilehel avaldatud artiklist

Õhtuleht pealkirjastas oma uudise "Kremlimeelne kanal tegi eestlasest ajateenija enesevigastamisest propagandaloo".

Propaganda uudises, mida polnud

Nimetatud meediaväljaanded süüdistasid kavatsetult uudisteportaali Sputnik Eesti propagandas ja valetamises. Need artiklid sisaldasid ka teavet, et Sputnik olevat väidetavalt käivitanud järjekordse kampaania, et õhutada Eesti inimeste vahelist vaenu kaitseväes.

Samal ajal avaldati portaalis Sputnik Eesti, nagu ka teistes Eesti meediaväljaannetes, riigi kaitseministeeriumi ametlik teave. Portaal Sputnik Eesti esitas oma küsimused ainult ametkonna pressiteenistusele. Avalikkusele edastas need küsimused kaitseväe pressiosakonna ülem, major Arvo Jõesalu, lisades omapoolsed isiklikud oletused Sputnik Eesti kavatsuste kohta.

Sputnik Eesti pöördus kaebusega Pressinõukogusse >>

Tegelikult oli asi hoopis nii. Pärast vahejuhtumit ajateenija enesevigastamisega, millest teatas enamik Eesti väljaandeid, laekus portaali Sputnik Eesti toimetusele teave, mis erines ametlikust versioonist. Selle teabe tõelevastavuse kontrollimiseks pöördus portaal küsimustega kaitseministeeriumi poole. See on ajakirjanike igapäevase kutsetöö tavaline rahvusvaheline praktika.

Selle asemel, et küsimustele vastata, näiteks kasvõi teave ümber lükata, saatis ministeeriumi pressiteenistus need teistele meediaväljaannetele. Meie kolleegid avaldasid need küsimused koos ministeeriumi kommentaariga, tehes Sputnik Eesti kavatsuste kohta valed järeldused.

Ministeeriumile esitatud küsimused muutsid millegipärast Sputnik Eesti toimetuse seisukohaks, kuigi toimetuselt seda keegi ei küsinud. Olukorra pikantsus seisneb selles, et portaal Sputnik Eesti, erinevalt kolleegidest, kinnitamata teavet ei avaldanud.

Koodeks on, kuid eetikat ei järgita

Sputnik Eesti hinnangul rikkusid eespool nimetatud meediaväljaanded ajakirjanduse eetikakoodeksi mitut sätet.

Esiteks peab toimetus kontrollima teabe tegelikkusele vastavust, eriti, kui tegemist on kriitilise materjaliga. Kaitseministeerium tegi valed järeldused, toimetused ei kontrollinud seda ja selle tulemusena eksitasid avalikkust.

Teiseks, konflikti korral on ajakirjanik kohustatud ära kuulama kõik konflikti osapooled. Kaitseministeerium süüdistas portaali Sputnik Eesti alusetult väidetava propagandakampaania käivitamises, mida tegelikkuses ei olnud, ja teistes kuritahtlikes kavatsustes, mida portaalil Sputnik Eesti samuti polnud. Sputnik Eesti toimetuse poole keegi ei pöördunud.

Meedialahingud >>

Kolmandaks peavad uudised, arvamused ja oletused olema selgelt eristatavad. Väljaannete artiklid olid paigutatud uudiste rubriiki, samal ajal aga põhinesid need materjalid ministeeriumi esindaja arvamusel ja oletustel. Portaali Sputnik Eesti poolt kaitseministeeriumile saadetud küsimusi, eesmärgiga kontrollida kolmandatelt isikutelt saadud teavet, ei saa pidada toimetuse seisukohaks.

Neljandaks, kui kellelegi esitatakse tõsiseid süüdistusi, tuleb talle anda võimalus kommentaarideks ja avaldada need samas väljaandes või saates. Portaalile Sputnik Eesti sellist võimalust ei antud.

Nende reeglite mittejärgimise korral ei saa ükski juriidiline ega eraisik olla kindel, et teda ei laimata ega süüdistata selles, mida ta pole teinud ega kavatsenud teha. Näiteks ainult riigiasutustele saadetud küsimuste ja nendele ametnike antud reaktsiooni põhjal.

Eesti ajakirjanike "highly likely"

Nendele sätetele tuginedes pöördus Sputnik Eesti Pressinõukogu poole palvega anda avaldatud artiklitele pädev hinnang. Õhtuleht teatas seepeale Pressinõukogule, et on eksinud ja eemaldas uudise oma lehelt. Tõsi, ta ei vabandanud ega võimaldanud omapoolse kommentaari andmist portaalile Sputnik Eesti.

Eesti Rahvusringhääling (ERR) oma eksimust ei tunnistanud. Tema esindaja teatas pressinõukogule, et nende uudise pealkiri ei väida, et Sputnik oleks avaldanud artikli. "Artikli pealkiri tähendas, et Sputniku katse õhutada kaitseväes toimunud intsidendiga rahvuste vahelist vaenu oli Sputniku-poolne propagandaakt," leiab ERR.

Sputniku seisukoht sai ERR arvates avalikuks toimetuse poolt esitatud küsimuste avalikustamisega. ERR selgitas, et artikkel oli kaitseväe ennetav tegevus enne Sputniku potentsiaalselt eksitava materjali avaldamist.

Postimees pidas ennast samuti õigeks. Pressinõukogule teatas ta, et koostas uudise Kaitseväe peastaabi pressiteate põhjal ja seepärast on väljaande hinnangul avaldatud teave täpne ja usaldusväärne. Sputniku positsioon on uudises esitatud, kuivõrd oli tsiteeritud peatoimetaja järelepärimist kaitseväele.

Pressinõukogu lõi ohtliku pretsedendi

Pärast võrguväljaannete vastustega tutvumist otsustas Pressinõukogu, et ükski neist ei rikkunud ajakirjanduse eetikakoodeksit. Tema põhjendus oli lühike: Kuna Sputnik avaldas 2. märtsil loo ajateenija enesevigastamisest, siis avas ta ise selle teema ja kampaania.

Sputniku seisukoht, millega Pressinõukogu* nõustus, kajastus tema poolt välja saadetud küsimustes, mis artiklis avaldati. Sellisest Nõukogu otsusest teatas oma kirjas selle aseesimees Helve Särgava, endine staažikas kohtunik.

Sputnik Eesti avaldas 2. märtsil tõepoolest ametliku teabe ajateenija enesetuletamise kohta. Samasuguse, nagu avaldasid teised Eesti meediaväljaanded ja mis tugines väeosa juhtkonna avaldatud teabele. Seejuures propagandakampaania käivitamises neid keegi ei süüdistanud.

Sputnik Eesti seisukoht

Pressinõukogu otsus on tekitanud ajakirjanduses ohtliku pretsedendi, mis annab meediale signaali, et uudismaterjalide kirjutamisel võib teatud juhtudel ajakirjanike vanu häid eetikatraditsioone eirata. Lähtudes sellest ei ole konflikti puhul enam alati vaja anda teisele poolele võimalust kommentaariks, sest näiteks mistahes asutusele küsimuse esitamise korral, eesmärgiga koguda, kontrollida või ümber lükata teavet, loetakse seda saatja isiklikuks seisukohaks. Lisaks sellele võib meedia nüüd ilmselt avaldada materjale, mis põhinevad ainult tema enda ja teiste eeldustel.

*Pressinõukogu koosseis:

  • Andrus Karnau — esimees, ajalehe Lääne Elu peatoimetaja
  • Helve Särgava – aseesimees, Sotsiaaldemokraatliku erakonna liige, Tallinna Linnavolikogu revisjonikomisjoni esimees
  • Toomas Mattson — Riigikontrolli avalike suhete juht
  • David Vseviov — Kunstiakadeemia professor
  • Tarmo Vahter — Ekspress Grupp uurimisosakonna juhataja
  • Viive Kaur — advokaadibüroo Cobalt vandeadvokaat
  • Neeme Korv — Postimehe arvamustoimetuse toimetaja
  • Aivar Hundimägi — ajalehe Äripäev peatoimetaja
  • Gunnar Siiner — ajalehe Saarte Hääl vastutav väljaandja ja peatoimetaja
Teema:
Meedialahingud (177)
Tagid:
kodeks, ajakirjanduseetika, meedialahingud, vale, sõnavabadus, Õhtuleht, Postimees, Pressinõukogu, Sputnik Eesti, kaitsevägi, ERR, Eesti

Peamised teemad