10:34 21. September 2019
Kuula otse
  • USD1.1030
  • RUB70.3933
Stroomi ja Pikakari rannas vohab sinivetikas

Tallinna Stroomi ja Pikakari rannas vohab sinivetikas

© Sputnik / Вадим Анцупов
Eesti uudised
lühendatud link
Tallinna uudised (294)
73 0 0

Võrreldes 10. juulil võetud proovidega on nii Stroomi kui Pikakari supelrannas suurenenud inimesele ja loomadele potentsiaalselt ohtlike liikide biomass ja osakaal. Tsüanobakteri ehk sinivetika erinevate liikide biomassi kogusisaldus Stroomi on rannas 3,41 mg/l ning Pikakari rannas 1,93 mg/l.

TALLINN, 26. juuli — Sputnik. Stroomi rannas on levinud sinivetikas Nodularia spumigena, mille biomassi sisaldus vees on 1,51 mg/l ning mis on hetkel tugeva õitsengu faasis, sama ranna suplusvees hetkel mõõdukas õitsengus oleva liigi Dolichospermum kontsentratsioon vees on 0,87 mg/l, teatas Terviseamet.

Pikakari rannas on Nodulia Spumigena biomassi näitaja 0,43 mg/l ja Dolichospermum 0,62 mg/l. Liigi Aphanizomenon flosaquae biomass oli samuti suurem Stroomi rannas, kus seda ühes liitris vees leidub keskmiselt 1,03 milligrammi, Pikakaril on vastav näit 0,88 mg/l.

Mürgised sinivetikad vohavad Läänemeres rekordilisel määral >>

Sinivetika tugevaks õitsenguks peetakse olukorda, kus vetika biomassi sisaldus suplusvees ületab 1 milligrammi liitri kohta, õitsengu alguseks peetakse sama näitaja kerkimist üle 0,5.

Mõlemas supelrannas on hetkel heisatud kollane lipp, mille kohaselt on suplemine ohtlik lastele ja eakatele ning vette minek on supleja enda vastutusel.

Sinivetikate hooajal tuleb suplejatel ohutu supluskogemuse kindlustamiseks enne vette minekut vee puhtuses veenduda – sinivetikast annab märku nii kopitanud lõhn, roheliseks värvunud kaldaäär kui kollakas-rohelises vees hõljuvad väikesed helbed.

Sinivetikad ehk tsüanobakterid on maailmas laialt levinud – neid leidub kõikjal veekogudes ja mujal ning neil on nii vetikatele kui bakteritele iseloomulikke jooni.

Sinivetikate olemasolu Tallinna supluskohtades sai laboratoorse kinnituse >>

Sinivetikate hõimkond sisaldab umbes 150 perekonda ja 2000 liiki, Eestis on praeguseks määratud ligi 400 liiki sinivetikaid. Selleks, et sinivetikad hakkaksid vohama, on vaja eelkõige sooja ja toitainete rikast vett ning sooje ja tuulevaikseid ilmu.

Sinivetikate õitseng ohustab supluskohti, illustreeriv foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

Inimene võib sinivetikate toksiinidest mürgistuse saada peamiselt sinivetikarikast vett juues. Sellise vee neelamisel on täiskasvanutel harva tõsist mürgistust esinenud, eelkõige on ohustatud väikesed lapsed, vanemad inimesed ja koduloomad. Koertel piisab mürgituse saamiseks karva lakkumisest peale sinivetikaid sisaldavas vees ujumist.

Sinivetikamürgituse sümptomid võivad sarnaneda tavalise gripi omadega, esineda võib naha ja silmade punetus, halb enesetunne ja kõhulahtisus, palavik, nohu ja köha, lihasevalud, huulte kipitamine ja pragunemine ning tasakaaluhäired.

Mürgistuse vältimiseks ei tohi saunaveeks, söögi tegemiseks ega joomiseks kasutada sinivetikaid sisaldavat vett, sest vetika toksiinid ei lagune isegi keetmisel. Sinivetikaid sisaldavat vett ei tohiks kasutada ka taimede kastmiseks.

Pärast suplust tuleb end kindlasti puhta vee ja seebiga pesta. Mürgistuskahtluse korral tuleks pöörduda kas oma perearsti poole või helistada terviseameti mürgistusteabekeskuse ööpäevaringsele infoliinile 16 662.

Päästa end palavuse eest kreeklaste kombel >>

Eesti rannikumeres esinevad sinivetikate õitsengud eelkõige Soome lahes ja Väinamere piirkonnas. Avamerel esinevad õitsengud suurte pinnakogumitena, nende jõudmine supelrandadesse sõltub tuule tugevusest ja suunast. Satelliidipiltide põhjal on suuremad sinivetikakogumid koondunud praegu Läänemere avaossa Hiiumaast põhja poole.

Eestis on 51 avalikku supluskohta

Juunis alanud suplushooajal avati üle Eesti 51 avalikku supluskohta, mis on ühe võrra vähem kui möödunud suplushooajal, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Endiselt paistab avalike supluskohtade rohkuse poolest silma Järvamaa, kus avatakse kokku seitse avalikku supluskohta. Tallinn, Hiiu-, Pärnu- ja Tartumaa avavad viis, Läänemaa ja Valgamaa neli, Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa ja Võrumaa kolm, Saaremaa ja Viljandimaa kaks ning Jõgevamaal, Põlvamaal ja Harjumaal avatakse üks avalik supluskoht.

Ühtegi avalikku supluskohta ei ole endiselt Raplamaal. Haldaja soovi kohaselt ei ole sel aastal avalike supluskohtade nimekirjas Ida-Virumaal asuvat Karepa lastelaagri randa.

Avalike supluskohtade veekvaliteedi andmetega on võimalik tutvuda ka Terviseameti kodulehel.

Vetelpääste on randades valves alates 1. juunist kuni 31. augustini, alates kella kümnest hommikul kuni kella kaheksani õhtul. Vajadusel saab G4S rannavalvega ühendust G4S juhtimiskeskuse numbril 1911, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Rannavalve: päästmist vajasid omapäi jäetud lapsed >>

Rannavalve jagab sarnaselt varasemate aastatega Tallinna randades lastele käepaelu, kuhu lapsevanem saab oma telefoninumbri kirjutada juhuks, kui laps mängutuhinas vanemad silmist kaotab või ära eksib.

Teema:
Tallinna uudised (294)
Tagid:
sinivetikas, vesi, ühiskond, tervis, Pikakari rand, Stroomi rand, Terviseamet, Tallinn

Peamised teemad